Sõnale udma leiti 76 luuletust
Tervitus kallile piigale!2
Tervitus kallile piigale!2
Tere piiga kallikene,
Minu karvapallikene!
Sa oled lihtsalt nõnda kena,
Ei sinuta ma ela enam!
Mul süda rinnus aina keeb,
ei sinuta ma miskit tee!
Ma ainult sinust unistan,
Ja sulle aina sosistan!
Et mulle armas oled sa,
Ei sinuta ma olla saa.
Nüüd mõtlen ainult sinule,
et tuleksid sa minule.
Luuletus kaunile neiule.2
Ma tunnen ilmas ühte neidu
teist sellist ilmas vist ei leidu!
Ma tean armund temasse
ja loodan et temagi ju minusse!
Ta silmad kuldselt säravad
ja huu .....
Kõik see sõja kole...
Üks väheldane mees
Kohver käes
Käib ringi
Ta ringi käib
Sest ohtlik näib
Kõik väljaspool
Ta ringi
Ring tõmbub koomale
Jääb vähemaks tal õhku
Hirm pigistamas kõhtu
Ta teab
On kätte jõudmas õhtu
Enne kohutavat ööd
Siis valgeks lööb
Näeb oma kätetööd
Ja haige mõtte vilju
Ta unedes need ammu
Arst kaasas igal sammul
Ta kaardimajad
Kõik on kukkund kokku
Nüüd kõnnib kohvriga
Et värisege pehmod
Siin kõnnib mees
Kel kohvris teie surm
Ma vajutan
See karje tajutav
Kuid kartjaid enam pole
Kõik juba nähtud
Kõik see sõja kole
On hirmul lõpp
.....
Süda
Südame kägardunud haavatud südamikuks
tahaksin kirjutada enda flegmaatilised read
Mu süda on õrn ja kohmetunud
arglik nagu mu ema ja isa silmavaade, pilguheide üksteisele
Nad on põimunud, aga avatud
nad ammu enam ei vaata samas suunas,
nad on eraldunud
Mina nende alge peaks olema nende liitjaks
aga liigraske on see koorem mulle
et liigutada rändrahnu,
mis puudutab taevakarva vett
Ma olen hinganud oma isa astmaatilist õhku
kus mul jääb hing kinni,
sest ma ei saa hapnikku, et olla selles kurbuses
et matta selles kurbuses oma lähedasi,
korduvalt ja korduvalt loobuda,
.....
Keegi ei oma Su üle võimu peale Su enda
Ma hakkasin mõtlema,
et miks ma kardan teda
See kõik on farss,
ta on ise teinud iga mu tehtud asja "vigaseks"
ja see tingib ettevaatlikuse temaga suhtlemisel
Sa oled "vigane"
Sa oled "vale"
Nii ei käi asjad
Huvitav, kas talle öeldi samamoodi?
Mis võimu saab üks tavaline inimene teise üle omada,
et ta suudab ta nurka suruda,
läbi kogeda hirmu,
milleks?
Mida ta saavutab sellega?
Mitte midagi, sest see on tema haav ja ta ei oska teisiti.
Ta tahab olla õige ja õiglane, ta tahab olla alati õige ja täius,
aga kas see on meie kõikuv .....
Peidan valu 6
Mu vana eideke ei kõlba enam
seega, läksin klassiõega kevadet nautima
olen oma uue Eeva Aadam
käinud baaris, pargis ja nüüd kodus istuma;
tahtsin saada temalt seksi
aga nüd peame päev otsa koos olema
ei saagi enam olla üksi
sest ei tohi ta end ära kasutatuna tundma;
ja nii oma kodus peidan valu
oma armukese ees kõveralt naeratama
seda mõtet istudes ei talu
kui peaks eit koju jõudma;
koputatakse ukse taga
armuke läheb ust avama
kui on eit, lahkun kodust rutuga
olen vana mehena valmis ära jooksma
Jaburus
Tunnen, et mu elu hakkab
mingisuguse jooneni jõudma -
sisetunne nõnda mulle ütleb,
ja kui see juhtub,
siis olen jõudnud enda elu lõppfaasi
Kõik see aeg,
mis ma vassisin
ja passisin
ning kas sellel oli ka mingi mõte
Ma ei tohiks elus olla,
sest mina olin see,
kes tahtis minna
Ta tahtis elada,
mina aga olen see jobu,
kes igatviisi soovib surra
ning mina olen see,
kes on liiga nõrk,
et elada
Ajatu kurbus
Ükski sõda ei väärtusta elu,
mis uppunud pisarajõkke,
kus hoovustes kurbus ja valu
ei saa enam kedagi kätte.
Kaugustes sähvimas miski,
kostumas laskude kaja,
see kohale jõudmas varsti,
on kodust nüüd lahkuda vaja.
Pühi pisarad, et saaksid rajal
astuda kiiremalt veel,
vii kallimad varju kui vaja
et rahulik oleks Su meel.
Võta relvad ja tagasi mine,
hoia end, võitle kodumaa eest,
vaenlasel on mitu nime,
kuid kustutad Sina kõik need.
Läheb aega, on hukkunuid palju
ses sõjas, kus murdumas meel,
kui ükskord ka sõjasuits hajub,
jäljed aastaid on mõtetes .....
Vana-aasta jäänud vanaks
Vana-aasta jäänud vanaks
küür tal seljas, tönts on jalg
Terve aasta teda piinand
vähehaaval kadund ramm
Helgeid hetkeidki on olnud
kurva vana-aasta sees
Inimesed,kui on teinud,
head puhtast südamest
Jäänud on veel mõned sammud
jõudmaks uue aastani
Aasta uus, ei tea,kus piilub,
ootab vana lõpuni
Jõulukella kaja
Juba on kuulda,
jõulukella kaja
Näha taevas
ta imeline sära,
Sabaga täht
seal pilvede varjus,
varsti on langemas,
sellega harjund
Tule taevas appi,
hüüab mu meel!
Nii hea on mõelda,
jõulude eel
Kaugel,kaugel
juba kuskil on teel,
üks lootuskiir,
mis sõudmas su hingele,
lähemale veel...
Kaja
Lähen mägedesse hüüdma,
püüdma kaja
Enda hinges kogeda ma tahan,
vastukaja
Tere! tere,tere,tere...
Kes kuuleb! kuuleb,kuuleb,kuuleb...
Kas sina oled kaja?! kaja,kaja,kaja...
Mina lihtsalt inimene! inimene,inimene,inimene...
Kas siin on ilus elu?! elu,elu,elu...
Kas elus peitub valu?! valu,valu,valu...
Kas ka parem tuleb?! tuleb,tuleb,tuleb...
Siis lootuskiirgi paistab! paistab,paistab,paistab...
Nii hea on kuulda tõde! tõde,tõde,tõde...
Kas tuleb lähemale?! lähemale,lähemale,lähemale...
Head aega! aega,aega,aega...
Viirastus
Nad kõnnivad seal, salamisi hääled sosistamas peas,
keegi ei tea, mis paberile veab need read, arvavad head,
kuigi juhtideks kasu ahned Orwelli sead, minema peab,
oodates bussi siin peatuses, read ise enesest tulles, sulle,
kes sa ei kuule, ega ära ei tunne, krimpsutamas kulme,
kui heli tungib läbi kuulme, läbi hämaruse, tänavalaterna,
punakas kumas hõõguva tule, lähedale-lähedale su juurde,
rinnus surve, silmuse sulgeb, kirjuks muutes, pihus muster,
mis hirmu tunneb, maast madalast, õudustest magalas,
närvihoogudest end tabamas, kui karjus kui sajatas,
kaela sadamas, .....
Kui ma Tšernobõlis käisin
Ühe põlvkonna õnnetus
on uue põlvkonna naljaks
katastroof Ukrainas on meile see õpetus
sinna kuluks eksursioon marjaks;
küll on maha jäetud asulad huvitavad
surnute hinged hoonetes kummitavad
loomad seal vabalt jooksevad
ja on kodanike, kes endiselt seal elavad;
läksin jõest kalu püüdma
üks raputas uimede asemel koibi
giid asus mu nime hüüdma
sest mu taga oli paljas mutandist tibi;
hiljem olen teel tagasi koju
reisi ajal on minust saanud paps
sellest on mul jutustada palju
süles rohenahkne sabaga laps
Minestavad neiud
Igal ajastul on minestanud neiud
Kui sajand tagasi võis teha nii kokett.
Ta kätele siis püüdis noormees või ta peiu,
sest liiga pingule sai tõmmatud korsett.
Kuid täna neiu hakkama saab ise.
Kui silmis näljast mustaks läinud pilk,
sest kaloreid on liiga vähe tema söögis
või oli pidu olnud vägev, peas on kilk.
Ja kui ta kukubki siis minestanult maha
Ei torma püüdma teda ükski noormees nüüd
Sest silmi telefonilt tõsta nad ei taha
Ja kõrvaklappidest ei tule läbi neiu appihüüd.
Klaasist süda
Endast andmata teisest nõudmas parimust,
Nina pidi veetud narritud, vassitud,
Kadedalt pealt passitud, käitutud vastikult,
Uskumatta karistust,jäänud puudu taevane haritus,
Suurem segadus saatmas igas valikus,
Tänase päeva valgus igavikku vangistus,
Klaasist seinad, kullast süda,
Maailm seisab, valmivas ema üsas,
Klaasist seinad, kullast süda,
Kartes tõde leida, tuult vaid püüdmas,
Klaasist seinad, kullast süda
Lõikan seda mida külvan,
Klaasist seinad, kullast süda,
Ehk peaksingi hinge kuradile müüma
Klaasist seinad, kullast süda
Üllatunud, pragude vahelt vai .....
Kuu varjus
Judinad, kui tulistan, muusika, mida igavesti võiksin kõvemaks kruttida,
juhtimas fookust, kuulsid sa hookus pookust, nõidus mis päästis mind kokku jooksust,
vaevu korduv, laenuks taeva tolmu, saatmas voolu, kasvab ootus, leida moodust,
naasta kus midagi muud polnud, vaid see jumalik, lubab mind, kui anuma puhtaks riimisin,
luhta siin, läinud ükski stiil, müüdiks hirm, süüdi sind, lavastati, vabaks lasin, et poleks masin,
riimide vabrik, südamega ühes taktis, pakkind ta lüürilisse mundrisse ja sulle andsin,
sa tasaselt tantsid, ma katsun täna pähe jätta maski, mitte ol .....
Teie
Luupainajatest saanud hommik,
Valgusega kadunud kõik tondid,
Tuttav mateeria võtmas vormi,
Sama tuba, üksi samas voodis,
Sumiseb telefon- keegi tuju tõsta proovib,
See keegi ainus kes vist hoolind,
isegi pärast seda kui kõik paljaks koorin,
häbelikult näitan talle mida loon siin,
Jälgin mõtte koostist, midagi soovin?
Enne ju küll ükski teist ei toimind,
Süüdistusi vaid loopind, nõnda poolik,
kui kõnelen-sa ei kuule valu mu toonis,
valimas, oma mõtte lalinas, meeldivaid pooli,
Hoiatasin, et vanadus karistab,
kui närtsind lille keegi ei noppind,
Selle igale üh .....
Kisa valed ja hala
Mõni neiu ei tekita usaldust;pigem seda kaotab;
Uus issi lapsele internetist enne kui täis sai poja esimene aasta;
See valu kui ootasin teda koju; see aeg mida loodan;
et see enam ei korduks; Kui pea ning jalad laiali ringi ta oli jooksnud;
Kõike teadev feministist ema kujundas ta arvamuse;
Süüdistades nagu neile omane; häire korral mees sugu kõiges kohe;
Kurtidele kõrvadele langes mu sügav ohe; kuhu Panid sa armastuse?
Ise andsid alla; siis käitusid, justkui oleksin pidanud nagu koer:
jooksma sul sabas; Valed igal pöördel; Pisaraid hoidsin tagasi;
enne kui uus päev jõud .....