Sõnale udu leiti 1251 luuletust
Mis edasi tegema peaks, et läheks vaid heaks, kui teaks.
Tegelt ma pole nii negatiivne vaataja
Kuid sinna võin ma ennast vahel saata ka
Sissejuhatus tehtud
Pilt on pestud
Nüüd algab vaatleja vestlus
Tõmban ma nööre
Mängin et olen ma röövel
Lauseid näkku üksteisel lööme
Või minu omasid ajuga sööme
Tunnen ma hetkes seda kõike mida ma mõtlen
On ju kõigile selge mida ma sihin
Kui käes on mul vihik
Kommunikatsioon ja pihil
Või kuidas saab aru üks isik
Olen filosoof
Mida ma vihjan
Ma ei tunne mitte midagi lihtsalt
See on näide et iga sõna mis valin on vä .....
Emotsioonide tasakaalustamise harjutus
ma tahan välja
see kookon on liiga kitsukeseks jäänud
need tundeavaldused,
need emotsioonide puhangud
negatiivsete tunnete laviin
kas oleks seda mulle kui mägironijale vaja?
lõpetage segadus
ja lõpetage kära,
paljudel puudub veel see sisemine küünlaleek
millega ennast valgustada või vastupidi
nad muutuvad oma lambavilla sussidega liiga pehmeks
liiga tolerantseks, liiga andeks andvaks
aga ma ei anna anadeks
ei anna andeks, et minust aastakümneid vanem inimene käitub
minuga nagu sääskedega
*tüütu pinin kõrvus*
(ma võin mõista, aga
ma ei pea oma piire laie .....
Grete Lõbu
Iga kord, kui kuulan Ringvaadet
Marko Reikop domineerib oma jutuga
see parem, kui vaadata saadet
sest ta paariline kaeb kurja pilguga;
mil tal suur naeratus
aga silmad nagu kuradil
iga kord mul tekib ehmatus
kui pilku näen sel leedil;
lausa piidleb ta mu hinge
talle vastu vaadates head ei näe
mul tekib peas ja seljas pinge
enesekaitseks tõstan ette käe;
ta nagu neab mind
iga kord, kui kaamerasse vaatab
mis on küll trauma hind?
Juba must mass sisimas katab;
"Head vaatajad!", ja jätkad
enda korda, kui pöörad
APPI, see oli õudne, kas mõikad
mil ise arvad, et .....
Hinges on talv
On kõle mu hing nagu väljas on tali…
On hinges nii külm, seal tuul ulub vali…
Olen jälle ma üksi sel Kolgata teel..
Puudu on lootus mis innustaks veel…
Pole mul sõpru kes armastaks mind…
Kes kuulaks kui raske ja õpetaks sind…
Puhuks haava kui valus ja silitaks pead..
Kes mõistaks ja andestaks sulle su vead..
On pisaraist märjad mu padi ja tekk…
Mu katkistel huultel on soolane mekk…
Tean, tingimusteta sõprust olla ei saa..
Kuidas edasi minna ma lhtsalt ei tea….
On südamest kahju et vihkad nüüd mind..
Kuid ometi tea, ma ju armastan sind..
.....
Elu.....
Mõni päev on lihtsalt halvem kui on teine…
Kahjuks ajavoolu peatada ei saa….
Mõni hommne jälle parem on kui eilne
See annab lootust jõudu…elus kulgeda….
On igaühel antud käia oma kindel rada
Mõnel üsna okkaline kanda on see taak…
Lõpmatuna tunduv kannatuste jada..
On lollustele,haigustele üsna kerge saak….
Aga sina oled tubli ära heida meelt…
Tea järjekindlus on su voorus….
Ka siis kui saatus näitab keelt….
tsüklist „Armastus ja jõgi“
kuppudes jõena
Su arm mu soontes
nii ööl kui päeval voolab
mu suud ja hetki
tulvaveena vahel joodab
ka mina olen päevi olnud
raagus nagu pung oksal mis
ootab lehtimiseks uudseks
päikese puudutust
end kerib ööl mõnel
ent kokku nuukseiks
peoga sasib
alles jäänuid juukseid
Tulen, tasapisi tulen...
Ma ikka tasapisi tulen,
jõuan jõudumööda,
isegi kui silmad sulen,
teelt tagasi ei pööra.
Jalge all on valge lumi,
sinine on taevas-,
mäletan, kuis süda suri,
kui kurbus hinge vaevas.
Valu pole saanud läbi,
tee veel pikk on käia,
kuuselt alla potsab lumi,
koormat ei jõua kanda.
Tulen, tasapisi tulen,
jõuan jõudumööda,
koju, kus sündinud, kasvanud olen-,
teelt tagasi ei pööra.
Libe ilm
Jälle libedad on teed,
teedel vulisevad veed.
Ettearvamatut ilma,
saad sa omal nahal tunda.
Tasa ja targu astub samm
kõnniteel, mis libe jalge all.
Mõte vasarana pähe taob
autojuhil: Tasa sõuad, kaugele jõuad:!
Udu kardinana laiutab teel,
piirab aega ja tähelepanelikuks teeb.
Hoiatusmärke on teedel veel-,
neid on veel....
Kassi talv
Kiisu-miisu istub süles
peidus kõigest maisest murest.
Kõht on täis ja tuba soe,
ei ta enam õue poe.
Päike aknaruudust paistab
kiisu-miisu nurrub vastu.
Suleb silmad, varju poeb,
unes maitsvat silku sööb.
Tihane nüüd akna all
pekki nokib agaralt.
Kiisu-miisul uni läinud.
Küss: "miks pole õues käinud?"
Just nii see päev siis sai tal mööda,
lebotades ahjusoojas.
Õnn, et pererahvas töökas
nõnda silk ka kausis õhtaks.
2024 jaanuar
Tähine taevas
See juhtus juba ammu,
kui ta astus vale sammu.
Aeg ei toetanud teda enam siis
ja kõikjal saatis teda üks õnnetu viis.
Ta lonkis üksi tänaval.
Tema päevi saatis lõputu kurbus.
Kõik oli hägune ja vale
ja ta aina murdus.
Siis õnn pöördus taas.
Tuul puhus laiali kõik sudu.
Teda jäi saatma respekt
ja üks ilus lugu.
mai 2019.a.
embuses
kui valjemaks muutunud on toa vaikus,
ja me värvides üksteist virvendamas tajume,
mind kõnetab su embus, su pehme paitus,
ning hetkeks me siit nähtavast hajume.
sina tunned mind, ja mina tunnen sind,
ja ikka ma soovin, et poleks olemas mind.
mis on juhtun'd, et elul, sel puudub hind?
kas tajun ühel päeval, et olen piisavalt hoolin'd?
ma pole haruldus kui taevaskoja jäälind,
kuid pean end eriliseks, kui sa päriselt näed mind.
kõik mu nõrkused ja vead, need enam ei loe.
südamel on valus, ent meeltel nii soe.
Kookonisse *
Ma sulgun kookonisse
selleks ju talv ongi ju,
eksju
mitte põgeneda sellest krõbekülmast
ahju ees istumise valgusest
kus soojendad oma käpikutest välja võetud käsi
Ma ei jaksa enam
mu lapsepõlve read kiirusest,
mida kirjeldasin südamepuperdamise kaudu
lööb eriti tugevalt esile
Ma tahan Koju (kuskile)
sest ma ei jaksa hekseldada neid heinu,
mida mulle ette söödetakse
vaata seda ja toda mustrit,
nüüd siit ja sealt
ma pole savipottide valmistaja
anteeksi
Need, kes mind poriga loopinud,
ei saanud aru, et lumel on puhastav jõud
ja külmus teeb meid nooremaks .....
Teel
On õhtul linnatuledes
jääkirme autoakendel,
õues miinuskraadides
veel mõni auto liigub teel.
Külmus Sind ei puuduta,
vaid mõni auto tuututab,
tal kiire koju minna vist -
ehk vaja ahi kütta siis.
Läbi autoakende
Sa vaatad, linnatuledes,
kaugel silmapiiril veel
näen laeva kodu poole teel.
Sa tuled läbi külma öö,
võttes kaasa päikese,
elurõõm ja sära just
nüüd paotamas on mulle ust.
- Tarmo Selter -
2024
Ümbrus
Ma olen vigane peast
Elan ridade peal
Kui neid sõnu siis sean
Mõtlen et järgmise laksuga leian midagi head
Mõte on selge
Olen täiesti terve
Segan ennast kui kaardipakki
Ja riietun lahti
Ma ise seda metafoori tahtsin
Hääl läheb sügavamale
Vaikus lööb selgust
Annab mu elule kergus
Pikalt see ei kestnud
Hingetõmme on tehtud
Vaikusest tulen ja lõpuks ma väsin ja suren
mediteerin kui olen siin samuses tules
alles hakkab pilt võtma jumet
Riimid mis viskan on täiesti lihtsad.
Seda maailma armastan. Sõnadesse on peidetud kood.
Ja igasugune mõte puudub sellel l .....