Sõnale uluaeg leiti 93 luuletust
Ootus
Tule tagasi mu juurde,
õrnalt sosistavad huuled.
Kuhu viinud on Sind tuuled,
kas armastad veel mind?
Saadan kuumad suudlused kõik Sinu poole,
lasen tuultel kanda neid.
Jõuluaeg tõttab hinge poole,
Süda kisub Sinu juurde.
Tulemas on ööd valged,
vähem pisaraid siis palgel.
Lapsuke kui kaunis ingel,
magab, õrn naeratus ta suul.
Taas üks päev on rõõmu päralt
Taas üks päev on rõõmu päralt,
kuigi päike madalamal on,
kuid siiski ta särab.
Ilm on vihmagagi kena,
see sügis ju, seda enam.
Kuigi linnud kõik on läinud,
süda juba leppinud ja rahu teinud.
Hinges kannatlik on meel,
ilusaid päevi tuleb juurde veel.
Jõuluaeg ju poolel teel,
rõõmu saab siis iga meel.
Siis valguskiir poeb südameisse,
rahu jõuab hingedesse.
Varajane jõuluootus
Laps juba ootab päkapikku,
et need jõulud jõuaksid ruttu,
ootab jõuluvana juttu
ja üht imearmast muinasjuttu.
Ehk kingikotti jõuab veel
üks soovike,
mis pandud teel',
et rõõmust rõkata võiks meel,
et pisar silma ei kipuks jõulude eel.
Lapsele ei ole liiga vara,
ehtida üht kuusepuud,
pikalt tahab rõõmustada,
tere öelda kuusepuul, igal hommikul.
Ehetel on ilus valgus,
kiirgab lapse silmades.
Kuusepuu, palun võta valu,
valu kurvast südamest.
Laps juba ootab lumesadu,
ehtsat saanisõidu teed,
et näeks ikka päkapikku
ja kingikotti, kus imed sees.
L .....
Lõppenud on jõulutee
Lõppenud on jõulutee,
nüüd rõõmsalt uude aastasse.
Halvad mõtted ära võetud meelel,
räämu ja sära pandud hingel,
armastust ja rahu toodud südamel.
Küll see jõuluaeg on kaunis kõigile,
kauaks jääb särama südamel!
Jõuluaeg
Täna aega tahaks hoida,
justkui kardaks kaotada.
Hoida jõuludel kätest kinni,
pimedust eemale tõugata.
Ilusas jõuluajas liikuda ringi,
valgusküllast aega nautida...
Veidikene igatsust käib südames ringi,
kurbust leiab hinges ka...
Jõuluajal kätest kinni
tahaks hoida lõpmata.
Igatsus
Igatsevalt kuule vaatan,
loendan taevatähti kollaseid.
Palju möödunud on aastaid,
jõuluaeg on kalleim neist.
Siis igatsus ei ole nõnda laastav
ja mure südames vähem ringi käib.
Jõuluaeg tore on üks kord aastas,
ta su hinge sära ja rõõmu suurt tuua võib.
Jõulurõõmu mahub palju südame
Päkapikud on küll väiksed,
aga nende jõud on suur,
jõulude ajal päkapikke
täis on terve ilmaruum.
Kõikjal siginat, saginat kuulda,
piparkooke täis on ahjusuud,
lapsed maiad on jõulukuul,
rõõm lööb särama kahvatul kuul.
Ehetes kuusepuu kõlistab oksi,
kuusepuu all päkapikke istumas nähti.
Kingitusi on sama palju kui häid lapsi,
egas päkapikud niisama ei rapsi,
neil on ikka tõsi taga.
Kingikoti kuhjad on kõrged kui lumehanged,
oi, milline rõõm on südame peal,
päkapikud tööst rõõmu tunnevad seal!
Igal jõuluajal nad ringi piiluvad maailma peal .....
Kiri jõuluvanale
Kallis jõuluvana Sulle
täna kirja kirjutan.
Iga päev Sind aknal ootan,
igatsevalt unne end suigutan.
Jõuluaeg on kallis mulle,
rõõmu tood mul jõulutaat,
liiga kurb ma üksi olles,
kuigi olen suureks saand.
Südamesse kasvand mulle
oled kallis jõulutaat.
Igatsen Su naervaid silmi
ja kui väikse kingi saan,
olen ülirõõmus jälle.
Kaugel oled, mu jõulutaat?
Jõuluimed
Oi seda nuttu,
oi seda pilli,
päkapikk jäi lumehange kinni,
põsele veerevad silmaveed-kõik jääkristallideks muutuvad need.
Ei saanud ta enam liikuma,
laste juurde tõtata,
lustipidu pidama,
kuuse alla trillima ja trallima.
Äkki välja ilmus ime,
keegi madalamaks muutis lume,
valgus hakkas tulema,
pani lume sulama.
Oi seda rõõmu,
oi seda sära,
päkapikk sai lumehangest ära,
naerul on nüüd kogu suu,
kavalalt silma pilgutab kuu.
Küll see jõuluaeg on tore,
kaovad suured, väiksed mured,
imesid saad tunda, näha,
sellel kaunil jõuluajal.
Imelised päkapikud
Päkapikud imelised
nähtamatult luuravad
igast koduaknast kaunist
sisse piiluda proovivad.
Väsimatud mehikesed
jõuluaega naudivad
trill ja trall käib ümber kuuse
rõõmud aina kasvavad.
Pimedus kui hiilib ligi
taas päkapikud luuravad
kuulavad kõik tasakesi
kas lapsed on head ja kuulekad.
Hopp ja hopp nad ühelt aknalt teisele hüppavad
sussi sisse jäetud soovid
kaasa võtavad
ja jõuluvana juurde tõttavad.
Päeva järel läheb päev
öö järel öö
päeval päkapikud lulli löövad
öösel teevad tööd.
Iga laps kord suureks saab
südamesse jäävad pà .....
Tõesti jõuluaeg on ime
Tõesti jõuluag on ime
ei lase kurbust südamele,
kuigi kurbus tahab tulla,
tahab rõõmu hinges murda,
kuid ei jõuluajal juhtuda saa see.
Kui süda rõõmustab
ja hingel on hea,
täituvad kõik salasoovid pea,
sest jõuluaeg on tõesti imeline!
Sel ajal kohta ei ole muredele-seda mitte...
Jõuludel ma jutukaaslast vajan
Igal aastal jõuluajal,
ma endal jutukaaslast vajan.
Kuusepuust mul väheseks jääb,
ta ilus küll, kuid on tumm.
Vahest vinge tuul ulub väljas,
kolistab aknaluugi peal.
Must vares lumehangel kraaksub,
ikka kraaks, kraaks, kraaks.
Tihane külmunud pekitükki tirib,
sulekuube võdistab.
Minu hinges miskit ärkab,
üksi kurb on olla jõuluaal.
Tule jutukaaslaseks mulle,
muuda mu jõuluaeg rõõmsamaks!
Jõuluaeg nii kallis mulle,
hea, kui teda jagada saab.
Rõõm kuusepuust
Aegu on ilusaid ja häid,
neist jõuluaeg kõige kaunim näib.
Hommikul, kui silmad avan,
toanurgast ikka kuusk mul vastu särab.
Uneski näitab kuusepuu end,
milline rõõm on südamel!
Väike on küll kuusepuu,
suurt rõõmu pakub jõulukuul.
Mäletan üht jõuluaega
Mäletan üht jõuluaega,
kui hing mul väga valutas
ja süda seest mul tahtis tulla,
kippus välja jõuluaal.
Need jõulud olid mustad mulle,
siis lundki ei olnud maas,
ja taevaski kõik oli sünge,
puudus ainsam lumeraas.
Täna tunne on mul teine,
olen valust üle saand,
märkan kauneid jõule jälle,
valge lumi katab maad, valgust täis on ilmakaar.