Sõnale ulumees leiti 28 luuletust
Jõuluvana
Jõuluvana - jube pätt,
mütsiks peas on ema rätt.
Habemeks on sauna nuust,
tuttav hääl tal tuleb suust.
Sellest veel siis ikka vähe,
ajab mulle kärbseid pähe.
Et ta olla kaugelt tulnud,
väsinud ja läbi külmund.
Täitsa lõpp on aga see,
siis kui tuleb jõulumees,
igal aastal ühte moodi,
isa just on läinud poodi
Minust saab jõulumees
Kui ma saan vanaks.
On mul päris kindel plaan,
hakkan jõuluvanaks.
Veidi harjutama pean,
kuidas anda kinki.
Kapi otsas küll ma tean,
on meil vitsakimpki.
Minust kasvab jõulumees,
õpin seda kunsti.
Pärast sööki on mul ees,
juba veidi vuntsi.
Jõulumees, vat nii on asi
olen siin üks küsimasin.
Kuidas on sul nii palju raha
teha kingitus, mis tahan.
Kuidas kingikotti paksu
ringi vead, kuis on sul jaksu.
Miks ei aadress meelest läe
neid sul terve virn ju käes.
Kuidas laste nime tead
kas sul on kõik nimed peas?
Põdrad kuhu peidad sa,
et ei sõida nendega.
Ja veel tahaks teada ma
kust nii valge habe saad.
Ja kas teda valgendad.
millal riideid vahetad
eks ju sa ka higistad.
Korstnast, kust sa sisse poed
on ju kuradima soe.
Miks enne jõule sind ei näe
käia võid ju igapäev
Jõluvana kingitused
Ukse taga jõulumees
raske valik on tal ees
mõtle, mõtle hoolega,
mida jõuluks kinkida?
Ema tahaks soojat salli
õde aga roosat palli.
Isa sooviks kootut mütsi,
mina hoopis teksapükse.
Aga kingiks hoopis komme?
Rõõmu, tarkus täna-homme?
Head tuju ägedat,
tervist õnne vägevat!
Jõulutaat
Jõulutaat
Üks taat käib ringi mööda ilma,
Ta lapsi kõikjal aina silmab,
Tal igaühel neist on kingid,
Kel vitskimp, kel kringlid.
Ta jagab kinke rõõmuga,
Sest seda tegema ju peab.
Kuna on ju jõulumees,
Seisab rõõmsalt rahva ees.
Kuna käes on jõuluõhtu,
On rahval midagi ka kõhtu.
Jõululaualt rahvas sööb
Ja siis pärast tantsu lööb.