Sõnale unes leiti 273 luuletust
Primitive Radio Gods - Standing Outside A Broken Phone Booth With Money In My Hand
Ma olen olnud masendunud, kallis
Alates päevast, mil me kohtusime
Alates päevast, mil me kohtusime
Jan heidab pikali ja maadleb unes
Kuuvalgus valgub koomiksitele ja superstaaridele ajakirjades
Vana sõber helistab ja ütleb, kus kohtuda
Tema lennuk tõuseb Baltimore'ist õhku ja maandub Bourbon Street'il
Istume väljas ja vaidleme terve öö
Jumalast, keda me pole kunagi näinud,
Kuid kunagi ei jäta mind kõrvale
Tuleb pühapäev ja kõik lehed räägivad:
Ema Teresa liitus jõuguga ja on oma tööga rahul
Tü tüü tü tüt ü tüü (x6)
Ma olen olnud masendunud, kal .....
Lummutis (2019)
Unes oli lummutis
Surnuaias, ilma mullata,
lebas hauas elukas
Täpselt nagu öö ilma uneta,
silmad pooleldi avatuna
Äkki tegi hirmsat häält,
ajas mind taga,
ma jooksin eest
Võtsin riski, leidsin julguse,
ajasin ära selle õuduse
Läksin tagasi sinna,
lebas taas nõnda,
kuid seekord olid tal lahti lõuad
Rääkis ta mulle siis tõiga, ei lasta mul siin olla
Parem on, kui eemale hoian
Kuulus
Sa oled kuulsus ja
ma pean otsma endale "aega"
et Sinuga saaks viita koos aega
Sellisena on mu pilt
su egoteadvusest
minuga unes kõneles
Aga südames tean, et aluspesus ujume
alateadvuse ookeani hoovustes
See, mis näib nii tõeline, on tegelikult võlts,
süda teab alati tõde,
mõistus varjutab seda
Uinudes
Uinudes silmad Sa sule,
nii unes näed päevadest hetki,
mis iga kord Sinuni tuleb,
kui südames lood taevatähti
sõnades, mõtetes, laulus
tundeist, mis Sinu sees peidus,
nii tunnedki südame kaudu,
et hetkes Sa polegi ainus.
Endaga kaasa Sa võta
ärgates unest kõik hea,
halb sinna maha kõik jäta,
et rõõmuga ärgata saaks.
- Tarmo Selter -
2022
Armastus
Võin noaga südamesse lüüa sind,
kuid mul endal lõhkeb rind,
sind südamesse soovin,
sest sinust väga ma hoolin.
Süda kiirelt tuksub,
tundeid esile kutsub.
nii tugev on see tunnetehoovus,
nii soe mu südamesoojus.
Kas sa lõpuks ometi näed?
Meie jaoks säravad tähed.
Olen selles kindel,
et oled mu kalleim ingel.
Millal kohale jõuab sulle,
et kõige tähtsam oled mulle
Tõstad päikese esile, kui naeratad,
päike loojub, kui sa kurvastad
Kuu tõuseb nagu helk su silmis
nii unes kui ilmsi
mul pole enam sõnu
kokkuvõtteks oled mu elus mõnu.
kevad ja Emajõgi
Emajõe kohal kummargil sillal
taas valgusest jääd haigeks
päeva kergelt armud
nii tumedalt nii ebamaiselt
kui puudel tagasi on varjud
hing unes sellest karjub
kui vetetulv viib allavoolu
jääd ja prahti
hing silla kohal kooldus
veest taevast ahmib
sa sellest joobud
kui puudel pungi läheb lahti
ummisjalu salamahti
sa jooksed õue
mõista tahad äkki keelt
mis purju paneb meelt
*
Pompei roppe graffiteid lugedes
äkki silm leiab seinalt selle
millest võpatab süda
ka kogu maailma kulla eest
ärge müüge hommikul turul
orjaks mu meest
aastatuhanded ära .....
midagi ehtsat
äkki linna serval sööklas
puhked nutma
lume lagust purjus sõimust
tuule käes ripakil aknast
tema räämas tahmund ruudust
et keegi elu su õde
litsiks rämedalt hõigub
midagi ses ilmas
ka kevadega pole muutund
hing vappudes
end tühjaks nutta nuuksub
kuni päikselaik seinalt
teda hellalt puutub
*
ma täna unes
nägin Su pisaraid
ärkasin üles
et kuivatada neid
kuid Sind ei olnud
tuul üksi käis trepil
tõi hangedelt lund
vastu akent peoga virutas
siis aihtus see ime tund
õitsva oksana
mis päeva end sirutas
*
ah millal see oli
lõi metsa lainetam .....
pihlakad punavad öös
sellest padi läheb kuumaks
hing samamoodi
kui hõõguda suudaks
rippuda mõrkjaina okstel
suhu anda sügise maitsega
kaasa tükikest päikest
*
Issand ütle mis saab maast
mida me ei oska hoida
teda kaitsvast taevast
mullast mis meid toidab
oled sa küsinud seda
kõrrelt väljal kalalt vees
hetkelt mis veel päeva
alles teel
*
pliidi ees paabusilm
kuurist toodud halgude
vahel talveunest
köögis ellu ärkas
tiivad kulunud narmendamas
suvisest õielt õiele lennust
nii sinugi hing
ärgu jätku teda ometi maha
elu jätkuv hellus embus .....
Uni
Vahel ei taha ma ärgata,
olles unenägude kütkes,
nähes kõike, mida märgata
ärkvel olles on raske.
Vahel tahaks vaid magada
nii kaua, kuni kutsub maailm,
et ärgates minuga jagada
kõike, mida seletab silm.
Vahel ma tahaksin vaadata
unes veel rohkemgi ringi
teadmata, mida on oodata,
kas näha saab teisigi hingi.
Vahel ei antagi valida,
on äratus koidiku eel,
tõuse ülles ja veidike naerata,
jõuab õhtu, saad magada veel.
- Tarmo Selter -
2022
Sõja 34. päev
ma ikka veel ei saa aru
mis sunnib meid hakkama
tapma oma vendi
kuidas muutuvad äkki
sellisteks hing ja süda
me terane aru
mitte hullunud peas
oh hoia mind ema
Presidendi käsklus
seersandi sõim
iga ülemuse võim
sõduri elu ja surma üle
ja sellest piisabki pühaks sõjaks
oh hoia mind ema
hoia mind ema
*
nii nagu tubaka suitsetajad
on aetud kohvikutest ja
kontoritest tänavale
olen minagi ajas olemiseks
otsinud endale luule jaoks ruumi
enamasti olen seal üksi
harva eksib sinna ära
mõni parm õlle jaoks
küsima rah .....
Ma olen tühi.
Ma olen tühi,
ma olen tühjus,
ma olen kõik ja mitte midagi.
Seega olen ma ka kõiksus.
Kõik Sinus.
Või ka lõpmatus.
Õudne lõpp või lõputu õudus, Sa alati küsisid.
Ma ei tea.
Ma ei tea vastuseid ja ma ei otsi enam vastuseid,
ma tahan olla,
tahan õppida olema ja igast lillelõhnast äratada oma meeli
uskuma suuremasse armastusse, kui mu hinge iialgi võib mahtuda.
Äratasid mu hinge sügavast talveunest,
kui olin unes,
olin eksinud,
olin kuskil tühjuses,
ootamas kedagi ja midagi,
teadmata endast kui Loojast ka
mitte m i d a g i.
Aga ometi?
Nad üt .....
"Tahaks..."
"Tahaks ronida korge mäe tippu-voi ujuda yle mere-lopuks, hetkeks seista ja moela,mis minu elus oli oige,mis vale ... aga nyt tahan jätkata teed ja hyyda koigile yle mere -TERE-... Soov täituda voib ainult unes-sest elu mul pakub muud-pean hoidma oma tervist ja meest, sellest oigesti roomu tundma .Nii teengi ja siis saan ma aru - olen rahul sellega,sest tööd elus tehtud on palju,nyt aeg on puhata,saan teha ja olla just nii, mida kunagi enne ei saanud.. Usun,seda pole kellegil vähe,millest rahule jääda voib,iga väikene room on palju,kui oieti tajuda... Armasta elu sest see .....
— ElisabethMaastik tihastega
Mul ei ole vaja seda külma ilu,
lumehelveste selgeid korrapäraseid jooni,
pikka sirget alleed,
mille lumega kaetud puud viivad jäälossi,
jäälossi, kus hõõguvad kaminas virmalised.
Irbisenahast mantlis kuningas
silmitseb mind.
Lähenen ja suudlen ta veretuid huuli,
mis põletavad,
kuid mitte kuumaga.
Põgenen!
Samad lumised puud joonsirgel alleel,
kuid ma ei jälgi enam lumehelveste võluvat tantsu.
Astun rohule.
Mu jäisetest sammudest kolletub iga lible.
Ma sulan pikkamisi sellest jäisest lummusest,
vaid huuli veel põletab see veider suudlus,
mis ei soojendanud .....
Iseenda oma
Roosakana säras me maailm
hommikuses päiksetõusu kumas,
pilvelöövis puhkamas mu silm
veel nii kaua, kuni päike lubas.
Selles ilus ununesid veel
päevatöö ja kõik, mis toimumas,
mõned hetked puhkas minu meel,
justkui oleks elust toibumas.
Taevailu kestis kauem veelgi,
kuid mind kutsus argielu müra,
meenutan nüüd hetki, millal saingi
olla päris iseenda oma.
- Tarmo Selter -
2022
Uni
Öösiti hoolib must sageli unetus
pimedas pilgus on mustreid ja endeid
päeviti pajatab silmade punetus
teisitimõtleja tumedaid tundeid
Haldjahing soovitas apteegis rohtu
ravima röövitud puhkuse rahu
teadmata tundmata lähtuvat ohtu
ulatas nööpideks vermitud rohu
Neelasin nööbi- näe isegi magan
hõljumis kangastub müüjaga deit
on armastus tema ja mina- oi pagan
neistsamadest nööpidest köidetud kleit
Võrgutud silmadest- tema mu kõnest
neelasin kleidi eest mitugi rohtu vist
leian end äkki veel uuemast unest
hetk enne kehade kirglikku kohtumist
Unedes u .....