Sõnale unusta leiti 375 luuletust (parimad)
Kevad ei unusta
Kevad jälle ennast näitab,
soojavarud välja toob,
külvab ilu siia-sinna,
ikka päikesega koos.
Rõõmu tunneb maa ja taevas,
et on külmast talvest priid,
rõõmustavad metsad, aasad,
taas kevad jõudnud on nendeni.
Nagu linnukene rõõmul hõiskab,
hõiskab minu südagi,
ei kevad ole petnud,
pole unustanud kunagi
Kingi rõõmu südamest!
Ei saa unustada ära,
keset rõkkavat jõulukära,
et on kuskil keegi veel,,
kes üksinda, kel kurb on meel.
Olgu ta siis kahe-või neljajalgne,
otsi üles ja kurvameelset rõõmusta!
Kingi armastust ja rõõmu,
kingi hingest ja südamest!
Eesti pidupäev
Täna soojalt päike särab,
mahe tuul põski silitab,
silmanurgast väike pisar
alla veereda üritab.
Kurb mu süda, tunnen seda,
kuigi täna rõõmu päev.
Mõte ei saa unustada seda,
millist kannatust tõid okupandi väed.
Lasen siiski endas laulud valla,
rõõmutunde südame.
Täna tähistame päeva,..
Võidupäeva-mõtelge!
Sestap päikenegi taevas,
naerab ühes meiega,
kurvast pisarast rõõmupisar on saamas...
Ela ja õitse, armas Eesti,
Eestimaa!
Sõprus
Täna sõprust
kallimatest kallimaks pea!
Täna kõrgemale
rahu hinda sea!
Täna kallista ja unusta ära,
et jalge alt on kadumas maa!
Täna lase oma meeled vabaks!
Hoia lippu kõrgel-eneses!
Täna tunneta ja tunne oma põues,
suurt jõudu,mis südame all!
Täna jääma pead iseendaks!
Täna kaikugu südame hääl!
Täna saabugu südamerahu
Täna rahu tulgu maa- pääl!
Eestimaa on minu kodu
Eestimaal ma kasvand üles,
niitude ja aasade süles.
Meri, mis nii suur ja lai,
elu lahutamatuks osaks sai.
Mererand ja kajakad merel,
kalalaevad, kajakate kisa järel.
Ei unusta ma majakat, mis merel vilkumas,
ega väsinud südant, mis ootamas.
Eestimaa uhkuseks on hiied,
pühad paigad kaunil kodumaal.
Sinitaevas ilu juurde annab,
oma südames ma kallist Eestit kannan.
Armastus ei tunne piire
Kaua hellitasin lootust,
siiski tulid Sa vastu ootust,
ilma silmasärata,
hingepauna rõõmuta.
Kaua suutsin vaiki olla,
pisaraid kokku korjata,
tardunud meelel ja kehal
kurbust südame all ohjata.
Elu valusaid hoope jaganud meile,
kahju sest, et polnud kurval ajal lähedal.
Nüüd langesime teineteisel kaenlasse kui sügis suvele
ja kallistustes vaikisime.
Etteheiteid täis külvatud rada,
neid ei olegi ju vaja,
sest kurnatud hinges ja meelepahas
õnn uuesti õitsema lõi.
Oleksin võinud ju teisigi võtta,
Sind hätta jätta ja unustada,
kuid segased tunded lõin kà .....
Armastus
Ta oli armas, hell ja hea,
kuid elupöörises ta kaotanud pea.
Kuhu ta läks- ei tea,
ootama kogu aeg pean-?
Ta lõhn veel voodis ja riiete peal,
ükskord pessu viima nad pean.
Ei unustada püüa ma sedasi,
mul vähem valu on niimodi.
Ta süda polnud ju murdunud,
ega võõrast ta taga ajanud.
Hinge tal vist miskit vaevand,
kuid ta iialgi ei kaeband.
Ära ma ei suutnud tunda
tema hingevalu suurt.
Tahtis mind vist kõigest säästa,
pimestas meid armastus suur.
Siiski loodan armsa tulemisse
ei mu süda jäta teda unarusse.
Ükskord koidab ilus päev
ja taas me ühenda .....
Ilma uneta ei saa
Uni mulle jõudu annab,
Uni unistusi kannab.
Viib mind kuhuiganes
Hing just hetkel igatseb.
Uni mulle suure hooga
Tuleb tervet mõistust tooma.
Seepärast teati juba varem,
Hommik õhtust ongi targem.
Uni paika seab ju veel
Tasakaalu minu sees.
Kui puhanuna ärgata,
On lihtsam ilu märgata.
Päris ilma uneta
Ei saa me keegi elada.
Sa ära ära unusta,
On kõigil vaja puhata!
Trill ja trall metsa all
Kurekellad helisesid,
käokellad kukkusid
hiirekõrvad kikitasid,
kullerkupud kudrutasid,
varsakabjad kallistasid,
võililled vadistasid,
sinililled edvistasid,
nurmenukud tukkusid,
piibelehed piilusid,
ülased üllatasid,
lepalinnud leppisid,
tedrekuked mängisid,
kägu kukkus omal viisil,
orav takti nagistas,
öökull öö unustas,
lepatriinud luuletasid,
mesimummid maiustasid,
siilipoisid sihverdasid,
rohutirtsud viiuldasid.
Oli see vast trill ja trall,
metsa all.
Hing puhkab
Ei, ta ei lahku Su juurest,
Ta on Sinuga koos
Sinu mälestustes, mõttes,
Sinu eluloos...
Sa ära unusta teda,
tuleta meelde
need hetked nii kenad
Teie ühisel teel veel...
Hing puhkab vaid veidi,
olles Sinuga hetkes,
kuni lahkuma peabki
uude ellu ja retke.
- Tarmo Selter -
2022
Meie emakeel
Kas kuuled, kuidas kõlab
esimene sõna,
teine ja siis kolmas?
Ootad, millal neljas
lõpetamas lause,
luues lugusid ja laule,
mängides me meeles,
meie emakeeles.
Ei unustada saa
oma isamaad,
saatmas meid me teel
meie emakeel.
- Tarmo Selter -
2023
Õnnesära
Su silmades näen õnnesära täna,
emake, mulle see nii tähtis on.
Eriliselt emadepäevgi särab täna,
südamel nii soe olla on.
Emake Sind kiitmast ma ei väsi,
ikka silitan Su õrnu töökaid käsi.
Emake Loodus Sul juustesse pununud on hõbehalli,
elu vorminud imelisi jooni Su kätele on.
Eluilmaski ei unusta Sind ära,
igal pool kannan kaasas Su silmade sära.
Hoian Sind keelel ja meelel kogu aja,
emake õnnetoojana alati särab.