Sõnale unusta leiti 351 luuletust
Linnusulg
Kõrgel taevas üks linnusulg hõljus
hõljus ja hõljus kuni siis langes
minu õlale ta
Tundsin ära linnusule valge
kure sulge meenutas ta
see kureke elas mu katuse-korstnal kõrgel
kuniks sügisränd viis ära ta
Mõelda-vaid, et saatis sule mulle!
Ei unustanud mind olnud ta.
Oma südames nii suurt õnne
ei ole tundnud iial ma
pildike suvest
unustanud olin
päevgi loomisest väsib
aknast tuppa kui kostus
puude kohin
kraani all käsi pesin
see meelde tuli
voodisse kutsus uni
keel suus lausus
koos päevaga vaibu
ka sina õhturahu(k)s
taeva juba puhtaks pesi
pilvedest alla
sadanud vihma vesi
01.07.2022
Vabadus
Juba nägin talvetaati tulemas,
valgeid lumehelbeid puistamas,
jõulutaati kuskil hiilimas,
päkapikke aknalaual keksimas.
Vaikus sunnib mõtlema,
kesteab, mida välja ütlema,
lahtisilmi unistama,
vahest enda ümber elu unustama.
Mõtetel on suur vabadus,
vabadus...
Tänavad
Kõndides tänaval, vaadates üles
Jälgies inimesi, läheb mõte uitama.
Kes nad on ja milline on nende lugu?
Elu on ime, ja kokkusattumus,
Et mõnest inimesest möödudes
Satub sinu pilk ja mõte temale.
See peatub seal vaid mõne sekundi
Ning peagi unustad ta
Ja temast saab vaid inimene kellest möödusid tänaval.
Kuid ka tal on oma lugu,
Oma siht, oma elutee.
Kuhu suunas astub ta küll tänaval?
Millise ukse ta avab? Kes teda ootab?
Võid ju küll mõtiskelda kuhu tõttab võõras,
Kuid siiski jääb see teadmata
Ja varsti ta unustad,
Sest sinul on Sinu tee,
Temal on .....
Vanaema armas köök
Minu vanaema köök on pisike,
aga ta on nii kallis minule.
Alati, kui vanaemale külla läen
on see minu suur rõõmu-ja õnnepäev.
Minu vanaema on nii lahke ja hea,
tema koogilõhnalist pisikest kööki armastan- ta teab.
Köögilaual linik pitsiline,
selle heegeldas mu vanaema ise,
Põrandal narmastega vaip on maas,
seinal ripub ajahambast puretud vana maal.
Köögiaknal väiksel,
suurte lilledega kardin on ees.
Ja alati, kui kardina vahelt sisse piilub päike
ja väikest kööki valgustab,
siis märkan vanaema põsilt rõõmuläiget,
oh, kuidas ta rõõmustab!
Köà .....
Eesti pidupäev
Täna soojalt päike särab,
mahe tuul põski silitab,
silmanurgast väike pisar
alla veereda üritab.
Kurb mu süda, tunnen seda,
kuigi täna rõõmu päev.
Mõte ei saa unustada seda,
millist kannatust tõid okupandi väed.
Lasen siiski endas laulud valla,
rõõmutunde südame.
Täna tähistame päeva,..
Võidupäeva-mõtelge!
Sestap päikenegi taevas,
naerab ühes meiega,
kurvast pisarast rõõmupisar on saamas...
Ela ja õitse, armas Eesti,
Eestimaa!
Kes ei tea, ei tea
Nad ei tea,
ja see ongi hea,
mulle isegi meeldib, see peidus orava mäng,
see kus midagi on aga samas nagu pole
nagu miraaž
Sa ei teagi, kas see on päris või hoopis midagi varjatut
inimhinge müsteerium
Kõik teed on avali, kõik teed on õieli
Vali millist tahad,
isegi kui mõdu enam poes ei müüda
Need, kes suudavad loendada ainult Sind sinu viimaste elupäeva tundide järgi
kas nad tõesti tundsid ja teadsid Sind
või oli see ainult farss nende peas, nende kujutelm
nende reaalsustaju
nende võime näha seda, mida nad tahtsid näha,
isegi siis, kui nende nähtud mas .....
Elu õppetunnid
Vaata vahel minevikku,
meenutamaks seda,
mis on loonud tulevikku
iseenda mina -
minevik see karastanud,
õpetusi andnud,
hetki elus pajatanud,
ajas kätel kandnud.
Siiski minevikku Sa
ära ennast unusta,
aeg see läheb kiiruga,
olevikus püsi Sa,
et saaks luua tulevikus
uusi kogemusi,
mis on varsti minevikus
elu õppetunnid.
- Tarmo Selter -
2022
Ja immuunsus tuleb
Leidsin autost Circkle K topsi
milles veel jooki sees
selleks kohvi ja veits napsi
tundus, et ma õnnelik mees;
et saan hommikul juua
tasuta teise unustatud ostu
mida võisin koju tuua
muidu tööle värskena ei astu;
aga oh häda, kui vaid teaksin
milleks see tops maha jäeti
teiste jutuga ära ehmatasin
et sinna sisse juba sülitati;
mida nad läbisegi tegid
ja ma hommikul ära selle jõin
peagi mul haigusemärgid
võõrkehasi organismi tõin;
ja immuunsus tuleb
oksendan, aga vähemalt tean
et mu tervis tugevneb
töölt viilima pean
Ostlemise sitahäda
Unustage see, et teil täpne raha
juhul, kui sula kasutate
sest sõjaga meil asi paha
kauba hind kallim, kui arvasite;
igalpool tegelikult mitukümmend
senti või rohkem kallimat hinda
kui silt presenteerib end
ja see käib rämedalt pinda;
olen pidanud tagasi koju minema
et eurosi juurde tuua
ei viitsinud uuesti jalgsi tulema
selleks, et kodus piima juua;
kliendi tähelepanek on see
mis paneb töötajatel silte vahetama
muidu nad ise välja ei tee
et kõik rahakotti pigistama;
ei tea, kui kaua aega võtab
harjuda sellise nuhtlusega
kuni sõjamasin edasi tõttab
ei v .....
Lend
Terve see aeg möödub lennates,
möödub pilvedes hõljudes,
pehme uduvati sees liueldes,
ennast täiesti ära unustades.
Ees ei ole mingeid tõkkeid,
nõnda vaba on pilvede ränd.
Linnud kõik on allpool pilvi,
kihilise maailmavaate all.
Kõik tunded ekslevad unes ja ilmsi,
tunni järel lendab tund.
Ärkamine on valutu ja puhand,
mõtetes on teine maailm.
Naerata
Püüad tõsine Sa olla,
hoiad rõõmu enda sees
lase naeratus nüüd valla,,
kaunis päev Sind ootab ees.
Su naeratus ja silmasära
toovad rõõmu südameisse,
ajavad kõik pilved ära,
loovad selgust hingedesse.
Ära eales unusta
Sa ennast kurbusesse,
tõuse püsti, naerata,
las halb jääb unustusse.
- Tarmo Selter -
2022
Ãœksindus
Kõik, mis on piiratud, ei ole üksindus,
üksindus on igal juhul lõpmatu.
Alla, alla, alla üksinduse pimedusse,
Nad lähevad õrnalt – mõjutamatu, piiritu, lugematu.
Kui õnnelik on suur üksildus!
Ärge kunagi unustage korgistamist ja peent üksildust.
Kõik, mis on õhuke, ei ole igatsus,
igatsus on igal juhul rasv.
Igatsus on õhuke. igatsus on ülirasvane,
aga igatsus on ülekaaluline.
Rammstein
Suve südamesse
lõi särtsu saksa hevi
mis tõi rahvast Tallinnasse
kus nii kirju rahvas ei levi;
see lipulaev Rammstein
kontsert alati unustamatu
värises laulukaare sein
ja iga laul on olematu;
65 tuhat tuli kohale
nende maitse pole vale
aga mäe peal ei saanud istuda
ega niisama mööda astuda;
liiklus oli nagu zombi hord
ning massiliselt lötlasi/soomlasi
aga see konsert mu 3. kord
millest ainult häid mälestusi;
Ernesaksa kuju noogutas
isegi tema sarvi välgutas
kui on värve, tuld ja suitsu
sai suvele rohkem mürtsu
midagi veel
mu nägu on unustanud
Su sõrmede paituse
kõrvad sõnade helluse
õlad käte kallistused
ammu see kuhugile
aihtunud
asemel valgusest
täitunud vaikus
oksal vihma tilk
millel peatub kauaks
aknast pilk
kõik katkematus
kulgemises
hetke sisse minemises
selles lihtsas olemises
Koos suvega
Kõndisin suvega aasal ringi,
noppisin põllult rukkililli,
punaseid moone, karikakraidki,
suve kleidist kinni hoidsin sedasi.
Kõndisin suvega metsas ringi,
noppisin magusaid maasikaid,
suhu toppisin mustikaid,
korvi pillasin sinikaid.
Kõndisin suvega rannas ringi,
lebadsin kuuma liiva peal,
korjasin merekarpe kauneid,
merelainete müha ei ma unusta eal.
Kõndisin suvega käest kinni,
südamel oli nii soe ja nii hea.
Nii kahju mul sellest, et suvi saab otsa
ja ta käekesest lahti laskma ma pean.
Peidan valu 7
Vaatan sisse külmkappi
see nagu telekas tühja saatega
olen karjumas appi
et kohtun igava vaatega;
pean siis teele minema
lunisin naiselt raha
pensionit saab rohkem tema
sest endal papiga asi paha;
unustasin telefoni koju
ja nimekirja ma ei kasuta
olgu neetud minusugune roju
et nüüd MiniRimis olen abita;
ei viitsi tagasi koju minna
vaid toon kraami, mida mäletan
lähen joogiletti sinna
viinal allahindlus, ma vaatan;
vähemalt inflatsioon seda säästab
muud head siin polegi
viin päriselust meid päästab
aga mitte, kui naine mulle tuupi tegi;
võõras näeb, .....
Oldie
Tunnen ennast vanana
küllap seetõttu, et lisandunud on nii
aastaid kui ka kohustusi
Vastutust
Siis näen ennast kolmanda kümnendi valguses
Hoopis teise inimesena
Vahel laps, vahel täiskasvanu
Enda jaoks ikka 17 max
Vahel unustan ära, et
need, kellega lävin,
on minust nooremad
ja mõned ka vanemad ja ma
olen kusagil seal keskel
numbrideta
Ei tea, palju vanust on,
vahel ei mäleta nimegi
Mis vahet sel on, mis on mu nimi,
kus kandist ma tulen või milline on mu elutsükli number
Leian, et kõige tähtsam on see,
kuidas inimene ennast ise tunneb ja tajub
Õn .....