Sõnale usun leiti 85 luuletust
Kiituse jõud
Meenutan toda puhku,
Kui keegi ohtralt mind kiitis,
Tundub, et leidsin kergeima viisi,
Kuidas lasta rõõmul puhkeda...
Need mõtted kurjad, jõhkrad,
Panevad riknema päeva,
Siis kiitus torkab pähe,
Ja viskab neid peast jõkke.
Igal omal sammul,
Vaibumatu kahtlus ligidal,
Tean, ei paista see pidevana,
Kuna kiitus tuleb kannul.
Jällegi õel sisemonoloog,
Julmalt hirmu minul loob,
Lausungit elustan – ootan,
Senikui seda ära toob.
Mõttevoost pahadus eendub,
Mind liigutab tugev veene,
Kindlasti kõik ümber kujuneb,
Kaunis kiitus mälust ei unune .....
Ootus
Oodates valgust, vaadates tähistaevast külmal, kuid miskipärast armsal ilmal,
olles vaba absoluutselt kõigest,
mis kord ka piinas -
ma usun, et on sellel seletus.
Arvamus, mis lõhestas hinge,
on nüüd seinal mälestusena,
tähendusena minevikupilkudest.
Lebades kastest märjal rohul
koos oma nähtamatu sõbraga,
ma rõõmust nutan.
Tuul läbib su juukseid kui jää,
puudelatvadel paistab kumav päike,
mis ületab unistuste mäe.
Meil minna on aeg, näe!
Puhkus Eestis
Paremat paika ei ma tea,
kui mu kallis Eestimaa.
Siin ma tahan puhkust veeta,
siin ma soovin puhata.
Iidsed tammed, kuused, männid-
kõik nad minu südames.
Kodurajad, paigad kallid,
kindlalt hinges püsivad.
Iial ei või ette teada,
mis juhtub minu südames-
siis, kui Eesti võetaks väega,
võõra väega, südant lõhki rebides.
Siiski loodan Looja peale,
usun kõue vaikimist.
Eestimaale teen tiiru peale,
naudin kodumaal puhkamist.
Robert Johnson - Cross Road Blues
Ma läksin ristteele ja langesin põlvili
Ma läksin ristteele ja langesin põlvili
Küsisin Jumalalt ülaltpoolt, "anna mulle halastust nüüd
Päästa vaene Bob, palun sind"
Seisan risttee ääres, üritan küüti saada
Ooo eeee, üritan peale saada
Keegi ei paistnud mind tundvat, kõik läksid minust mööda
Seisan risttee ääres, kallis, päike loojub
Seisan risttee ääres, kallis, päike loojub
Ma usun oma hingest, et allapoole vajub vaene Bob
Sa võid joosta, sa võid joosta, ütle mu sõbrale Willie Brownile
Sa võid joosta, sa võid joosta, ütle mu sõbrale Willie B .....
Koodid
mina ei tahtnud, et mind poodiumile tõstetaks
või tuljakuga heidetaks kõrgustesse
minu jaoks oli oluline ühendatus
Maa ja Taeva ühendamine
see on algusest peale nii olnud
suhteliselt vähenõudlikuna
olen võimaline elus kõik luksused ka eemale tõrjuma
aga määratud ajaks
Usk Jumalasse on igaühe jaoks erinev
võimalik, et Jumal on lihtsalt nimetus,
koondnimetus, et ma usun
millessegi kõrgemasse, kui ainult see
leiba-liha vajav keha
Aga ometi ma tean,
et need, kes on Jumala sulased
on alati õnnistatud
kes usuvad kõrgematesse jõududesse
kui ainult nemad ise
aga .....
Armastan Sind
Sa ütled: "lase lahti", ma ütlen, et
ma ei lase
Sa kordad ennast veel ja see tundub nagu mäng
Sa tahad mind eemale visata nagu rõõmsa kutsika,
kes oma peremehega mängima on tulnud
Et Sul pole aega,
et Sul pole aega selleks naiselikuks segaduseks
ja tunnete mölluks ja oma pea kaotamiseks
Sa kardad
Aga kas ma vähem kardan?
Samas milleks armastust karta, kui armastus on meie põhiolemus
Samas seda peaksin mina teadma, kes ma Sind olen eelnevates eludes
hüljanud, välja jätnud ja kriipinud Su südant ja hinge
oma kriitiliste sõnadega ja mõistmatusega
Mul ei olnud si .....
Pealkirjatu
Sa võtad mu käest kinni,
nõutult vaatan alla.
Kas see juhtub jälle,
kas ma oskan öelda ei?
Mõtted peas jooksevad,
ringe nad teevad ning
vastust nad ei leia.
Sa oled mu elu, mu veri,
põhjus siin ilmas olemiseks.
Ma olen jälle su päästja
sellel tormisel kaljul.
Õrnalt lasen sinust lahti
nagu oleksin kaotanud.
Hetkeks, üheks siivutuks hetkeks
kahetsen oma tegu.
Vaiksel taevast kraapival kaljul,
kus ma tasa, tasa lausun tühjusesse
"Andeks anna, mu veri,
enam sa mind alla ei tiri"
Uskumused
mõned surevad ära suurest hirmust,
et nad ei saa hakkama oma kolakambrites tuulutamisega
et parem on ennast põletada
kui fööniksina tuhast tõusta
mina nii ei arva
olen käinud surmadžunglis
seal ei ole midagi nii kiiduväärt
et kipuks tagasi
nautida elu, seniks kuni seda on,
mida alandlikumaks elu sind teeb,
seda tänulikum iga hingetõmbe ja lilleõie eest oled
olla alandlik
ei tähenda,
et lased kellelegi endast buldzooseriga üle sõita
vaid lihtsalt lased ennast õpetada ja kanda
ja ei aja nina püsti, kui tead õiget vastust
sest iga vastus on muutlik
nii na .....
Tasa, tasa...
Juhan Liiv, Sa läksid ära,
kuid pole kustunud Su päiksesära.
Pole kustunud Su kaunis hing,
luuletuuled taevastele radadele
on viinud Sind.
Kuigi pole näinud Sind,
ega tere öelda saanud,
siiski tunneb minu hing,
et läbi luuletuste midagi
omaseks on saanud.
Olen otsinud ja kaevunud
Sinu hingeilusse
Sinu kurba meeleolusse
Sinu nukravõitu sügisesse,
läbi luule.
Ükskord siiski mu unenäos Sa olid
sõnakestki ei lausunud,
kaunid valgetiivulised inglid,
Sinu ümber keerlesid.
Sa mulle ühe luuletuse kinkisid.
Oh, kuis oleks tahtnud anda
Sulle ühe musi siis,
.....
Surmav ja soe süda
Kelle süda see on? Ma arvan, et tean.
Selle omanik on aga üsna vihane.
Ta oli risti nagu tume kartul.
Jälgin tema tempot. Ma nutan tere.
Ta väristab oma südant
ja karjub, et olen teinud halva vea.
Ainus teine ​​heli on katkestus,
kaugetest lainetest ja ärkvel olevatest lindudest.
Süda on tappev, soe ja sügav,
Aga tal on lubadusi täita,
Õudusunenägudest piinatuna ei maga ta kunagi.
Kättemaks on lubadus, mida tüdruk peaks täitma.
Ta tõuseb oma neetud voodist,
vägivallamõtted peas,
raevu sähvatus ja ta näeb punast.
Ilma pausita pöördusin ja põgenes .....
Elu õpetab
Varsti peab arvestama, et kõik on selgeltnägijad ja kõik
hakkab välja kooruma nagu munast kooruvad tibud,
prõksutades oma koore lahti,
tõde paisub ja paisub nagu maisitera,
mis enam ei kannata kuumuse käes vedeleda.
Ma suren taas,
Sinuga koos
suren taas.
Surma pole olemas,
kuidas muidu ma endiselt elus oleksin?
Teades, mida kõike ma läbi olen elanud,
nüüd ma usun asjadesse,
mida ma ei arvanud, et võivad kunagi nii tõesed olla, aga
nagu öeldakse, elu õpetab.
Elu õpetab ennast ise
ja surm õpetab elu märkama.
Valusalt isekas
Valusalt isekas, kas selleks, et surra?
Kuidas pääseda sellest elust nii,
et saladused kaoksid koos minuga?
Sa ehk mõtlesid.
Ehk mõtlesid armastuse tähendusest?
Miks hoiad käes igaviku tule all minu papsi raamatuid?
Mis meist küll niimoodi saab?
Mis pilk oli Su emal kui nägi mind uksele nõjatumas
kohe kui Su enda naine silmapiirilt kadunud oli?
Miks ma meenutan kõigile, kui kallis ja hea Sa olid?
Kas see ei lõhna kahtlaselt?
Miks ma kinkisin Sulle lõhnaõli,
kas selleks, et ma ei tahtnud enda sisse vaadata ja lihtsam
oli Sind ette sööta teistele, et ma ei peaks .....
Kus Sa ometi kadusid?
Kus Sa ometi kadusid?
Kas naerad, et nüüd saan võtta haiguslehe leinamise pärast...
ja lihtsalt tšillida ringi?
Ma ei teagi, miks ma kurvastan,
ma tean, et see viimane hetk oli hea,
ma usun sellesse siiralt...
Kui ei oleks olnud hea,
Sa ei oleks niimoodi surnud..
Võib-olla Sa planeerisid seda salaja, sest
Sa tahtsid välja sellest süsteemist, nendest inimestest,
Sa olid väsinud, väsinud, väsinud,
seda oli näha Su silmadest,
mis vihjasid
"Palun ärge piinake mind!"
Sa tegid kõike, mis vaja
Isegi kui manipuleeriti Su soove
Olid nõus bussi peale hà .....
Ei huvita
Ei huvita ja kadus ära,
teadlikkus kasvas ja tähtsamaks muutus armastus
ja iseenda hea olek
kui see, milline välja näed,
mis riideid kannad või kellega suhtled
ei ole asjad, millega eputada,
kui ei sobi keegi, siis ei sobi
Ei vali inimesi nende riietuse, kehakuju või pangakonto järgi
Võimalik, et nii ainult kõrgele latva jõutaksegi
Aga see on vara paradigma
Ma usun seda, mida uskusin lapsena,
kui teed seda, mille nimel südames põled,
oled sa üksi või kaksinda,
paarissuhtes või vaba ja vallaline,
ennast ei tohi jätta hätta
Kui iseenda unarusse jätad,
ei ole .....
King Crimson - Epitaph
Sein, millele prohvetid kirjutasid
Praguneb äärtest
Surmariistadele
Päikesevalgus särab eredalt
Kus iga inimene on lõhki rebitud
Õudusunenägude ja unelmatega
Keegi ei kanna loorberipärga
Kui vaikus uputab karjed
Segadus saab olema minu epitaaf
Rooman mööda mõranenud ja katkist rada
Kui me püsime, siis saame kõik maha istuda ja naerda
Aga ma kardan, et homme ma nutan
Jah, ma kardan, et homme ma nutan
Jah, ma kardan, et homme ma nutan
Saatuse raudväravate vahele
Ajaseemned said külvatud
Ja kastetud nende tegudest
Kes teavad ja keda teatakse
Teadmised on surma .....
külm on
külmas toas ma istun
nii külmad on mu mõtted
vannis ligunemine pakub vaid ajutist lahendust
mu vereringe probleemidele
tilgutite all
võlgadest vaba
tunnistatud tervemõistuslikuks
ilma ühegi paheta
kui vaid tundlikkust ees ei oleks
eksisteerin oma külmas kuninglikus toas
kus tapeeedimustrid räägivad iga päev eri keeltes
need, mis ise oma kätega sinna kinnitasin ja panin
Usun uutesse algustesse
kvartalite vahetusse
lahtistesse autodesse
juhilubade saamisesse
armastuse taasleidmisesse
Päästmine
Vanuse kasvades
Sa väsid
Sa väsid osadest asjadest nii ära, millega tead, et oled juba tegelenud kaua, vahel isegi aastaid
ja tekib blokk - ei taha - sealt enam edasi ei lähe
Ja mõnel päeva ikka avastad ennast tegemas neid asju, mida poleks pidanud
Ma ei tulnud kedagi päästma,
Ma ei saa kedagi päästa,
kui mu enda tablettide igapäevane doos muutub juba liiga suureks,
mis omakorda ohustab teisi organeid
Oh noor elu
Ma kondan küll minevikuradadel, aga ma ei igatse midagi tagasi
Olid ajad, olid majad
Kunagi ma mõtlesin, et mul peab olema spirituaalne, vaimne mee .....
Usalduskriis
Mõnikord lugedes ennast
lugedes saadetud kirju ja luulet
ma ehmatan
mul oleks justkui saladus
justkui reedetud oleksin
mul oleks justkui keegi teine
Ühel päeval aiman tõde
kahtlustan alatust
mul oleks justkui afäär
justkui armuke oleks
ühel aiman- teisel usun ennast ja eitan
Loen oma kirju ja ahastan
taas need siivutud ettepanekud
need komplimendid
ja need tähelepanuavaldused
võõrastele naistele
miski ei jäta kahtlust
et ma ei ole truu
et mul on keegi
keegi teine
Mida teha
ma ikka veel ei suuda uskuda
et olen seda kõike enesele teinud
EI EI EI
Ma .....