Sõnale uudishimu leiti 31 luuletust (pop)
Kodu
Astud sisse ärevuses,
uudishimust pakatuses.
Vaatab vastu vanaema
igapäeva harrastuses.
Loodad sa, et vestlete
hoopis ainult passite
ehk ta lihtsalt pelgab
ammust last ta salgab.
Vaikselt kostub tema vigin
muidugi ta sule sihib.
Taas sa kole, loll ja paha,
iial ei tee nii kuis tahab.
Taas sa nukralt noogutad,
tema sind vaid pahandab,
lahkub siis, et minna
tore on taas kodus olla.
Kevadeutoopia
Päike kõliseb taevas.
Veed karand püsti kraavides,
lõhuvad joosta mis hirmus.
Iga lomp saanud peegliks:
tuleb üle hüpata taevastest
nii ja nii mitu korda.
Rohi ju krabiseb mullas.
Põõsad pritsivad rohelist,
kus setunaistena
leelutavad varblased.
Kassidki öösiti katustel,
kuukiired vurrudes,
kiunuvad džässi.
Laulikud aga –
hulguvad ligunud kingi
kõiges ses uhas ja uputuses,
vahivad Aadama uudishimus
sesse sinavasse
aurukatlasse,
naeratus huulile torgat
nagu nööpauku lill,
ja on nagu tahaksid
silmad neil nutta:
justkui sünniks mi .....
Mõtted
Kammin mõtteid ühte ritta
läikival pealael.
Ei saa ruumi tühjaks jätta -
juba ongi kael.
Rivistan nad kurdudesse,
ajumassi halli.
Peidan kuklasagarasse
mälestused kallid.
Kuidas kõike jäädvustada,
mis on aus ja väärt?
Pärleid rämpsust eristada,
kuulda tõe häält.
Mõtteid hulgi pulbitsemas,
aga aega vähe.
Selleks peangi hoolitsema
kamm et oleks tihe!
Võrgutaja muinasjutt
Kul metsa lähed sõpradega
siis kuula, mida vanemad ütlevad
piirduge oma seiklustega
sest jõge ületadates kõik kaovad;
müüt räägib, et koopas elab nõid
ning alev teda toidab ohvrianniga
kes ütles, et külastada võid
kui oled loll, siis mine hurraaga;
sõbrad sind keelasid, aga hiilisid tagasi
uudishimu pole patt, aga küll lollus
asjad on nüüd sedasi
et sind kimbutab mingi must ollus;
ärkad üles jõe veerel
kaunis naine sind enda juurde kutsub
kõige huvitavam on mehel
sest oma koopas ta paljalt istub;
kui sind suudleb, siis võtab kuju
selleks ämblik, .....
Sõites tartust bussiga tallinna 2002
Uudishimulik tytarlaps hämmastus väga
miks pole täiskasvanul pühapäev Püha
miks pole pühapäev pühapäev Üha
miks tuleb esmaspäev esmaspäev üha.
Põngerjas põhjendas jäta see jahu
vaevalt et see sulle kolusse mahub
täiskasvanul püha on auto ja raha
iseenesest polegi see ju nii väga paha.
jalajäljed
tänavalt kiirelt möödume
inimestest küsimata nime
sammud nii päevaks mõõdame
igavikuks öös kui on pime.
talla all laiaks astutud näts
kuivaks tõmbunud mustjas pori
ei huvita kedagi kuidas läks
sinu pilkudes ei otsi ei sori
võõra uudishimu pinisev sääsk.
plaatidest laotud kõnnitee
elust läbi helendav jalajälg
teadmata lõppu... tupikut ees
summutab mõtteid varjude mäng
elusolemise järgi olev pidev nälg.
Tuul juttu puhub
Tuul juttu puhub
puude latvades
süles metsakohin
nii õrn ja tasane
Samblasülest välja
upitab end seen
hiirekõrvad kikki
mõnel puul on veel
Koopaorav välja
tuleb koopasuust
Mis on tuulel öelda
uudishimu suur?
Tuul juttu puhub
puude latvades
süles metsakohin
nii õrn ja igatsev
Homme, sest täna ei viitsi, nii viisi, jäidki viisid, laiskuse taha kinni, Tundmata piiri, undamas mis viibib,
kuulmata miskit, miski, mis hinge kriipind, annan ta sulle, mu truu meel, suhtleb, et sa kuuleks,
Kuigi nii see kahjuks pole, nii mu ausus loomes, jääb tooreks, laiskuses, et ehk kuulad mind homme,
Mind nõnda ükskõikselt kohtled, oleksid lihunik kui oleksid tohter, juu see on tänapäeval moodne,
et kõik vastuseid teavad, a küsimuste küsimisel kinni jookseb, Mis on Õige? Mida sa mõtled?
Näen tõkket, mille taga laiiumas mõõde, hõikan- üle piiride mine; sõber, m .....
Päkapiku päev
Oh päkapikk, mis teed sa päeval?
Kommi sa ju siis ei too.
Kas mängid laste mängualal,
Või mulle hoopis salli kood?
Mul on vaja teada vastust,
Muidu lõhken uudishimust!
Ja kui mul ei vasta sa
Küsin Jõuluvanalt ma!
"Oh lapsekene, mis sa nüüd!
Pole see ju minu süü,
Et saladus peab olema
Kõik mis teen kord päeval ma.
oma tütrele***
mõtlesin täna, kas ilusaid lõpetusi on olemas,
kas õudne lõpp või lõputu õudus
kuidas kaardistada seda,
mida anda oma lapsele kaasa,
mida olen õppinud, et ta ei tunneks ennast liiga raisatult,
liiga andvalt
liiga iseenesest mõistetavalt
vali inimene, kes paneb sind tundma kihisevalt
nagu sa oleksid kerge mulline vein
samas see pole meelemürk
vaid
vali inimene, kes paneb sind kihisema
kellega sa tunned, et võid kui Mary Poppins
taevalael vihmavarjuga lennata
ja iga su sõna on kui kandev lauluviis
mitte ühtlasena tunduv lora
vali see, kes on emotsionaalselt .....
Valikute küsimus
Sumedad suvehommikud meenutavad mulle ärkamisi
vanaema korteris
vanaema-vanaisa voodis
eraldatuna, kui ärkasin seal "valgete rooside" peale ülesse
ja ema askeldas juba köögis
Ei tea, mis tunne on oma vanemaid matta,
oma õde matta
ja seejärel ka pärandusest ilma jääda sugulaste valede valikute tõttu
Aga see kullasärane hetk on mul mälupildis, mälupangas ja seda minult keegi ära kustutada ei saa
Vanaema juures olid alati pastapliiatsid,
laste pliiatseid seal polnud
ju ma midagi punase söögilaua taga kritseldasin:
maju ja autosid, neid oskasin kõige par .....
Õpsi lemmik
Jäin laua all onamisega vahele
õps pilgutas silma ja ütles:
"Võta aega peale tunde meile kahele"
ja pole aimu enne, mis ta mõtles;
päev läkski ruttu mööda
ning sisse mu kaunitar siis astus
neelasin alla ta sööda
kui jalad harki maha istus;
pole ei pesu jalas
ega rinnahoidjat ees
"oled olnud ulakas poiss", ta sõnas
sest uudishimust ma noor mees;
bioloogia on mu lemmiktund
õps end mu lauale pikali ajas
näen nagu und
kuidas mind ta nii vajas;
üles ja alla
maha ja taha
laseme oma tunded valla
noorema mehega see pole paha;
1 juuni pol .....
Uksega kohtingule
Kohtingule lähen ma
Nagu ikka - uksega
Panen enda ukse maha
Astun tema ukse taha
Koputan ja ootan veidi
Hõikan teda nimepidi
Kella lasen - pole vastust
Võtmekimbu haaran taskust
Korda mööda võtmeid pööran
Ei sest tolku - kõik on võõrad
Mõtted otsas, pole mahti
Kuidas saaks ta ukse lahti
Äkki ootamatult siis
Ta ukse avas väheke
Imekitsas uksepilu
Astus ukse lävele
Pool muljet, poolteist pilku
Kogusin vaid kokku ma
Hea, et leidsid aega tulla
Tore oli kohtuda
Enda terasukse reipalt
Haaran oma selga
Uks on jube raske küll,
Kuid raskust ma ei pelga
Kella .....
Vastamine
ma enam ei vasta
võid ju vaadata ja ihaldada mind
aga ma enam ei vasta
mitte et ma ei tahaks vastata
vaid kiirus võtab üle kogu mu keha
ja ma lihtsalt elan lihtsurelikku elu
kus peaks olema mul mingi ambitsioon
aga ambitsioon ilma südametäiuseta on tühine
sestap
ma kuulaks Su muusikat, Su raadiosaateid nüüd
nad teavad, et kuulaksid,
neil kõigil mingi oma story Sinuga,
nii et ealeski ei kahtlustaks nad midagi ja see ongi hea
olla nagu kameelion
igas seltskonnas vastavat värvi nagu vaja
aga rebane ei saa ju ennast pikalt peita
eriti enda saba
ma mõistan nüüd, .....