Sõnale uueks leiti 45 luuletust
Tädi Sofia uu' SAASTA lubadus
Sofial on 2 poega
ADHD on nende haigus
ning abielus abikaasast luuseriga
kes vedeleb oma kuseloigus;
tal pole vahet, mis aasta number
kui kõik niigi hall ja tavaline
pereelu on ikka ta ümber
saada muutust oleks imeline;
mil pojad kaklema jäid
lahkus tädi õue soovima
tahab näha uusi inimesi ja häid
asus ilutulestikku vaatama;
uu' SAASTA lubaduseks
on tulevik uue perega
ning soovi alustuseks
sai pihta kodu ilutulestikuga;
nüüd ta lõpuks vaba naine
kes luuletustes enam ei sure
saagu uueks aastaks mõistus kaine
vana elu pole tema mure
Septembrikuu
Septembrikuu maitse mul täna suus
ja maskki ees on uhiuus
Mäletan seda septembrikuud
mil seljas oli ranits tuttuus
peos lilled imeilusad
peas mõtted kõige soojemad
Las täna valdab mind see tunne
las magus valu voolab põues
Las olla täna hajevil meel
las olla ikka septembrikuu see
mis muudab uueks me elutee
Martin Müürsepp
Eesti kossuäss on veel noor
mängib nii, et mürtsub maakoor
enne karjääri lõpetamist
töötab endiselt ta vaist;
järgmise trenni ajal
tuli õpilasi juurde uuel hooajal
kohal kossu harrastajaid erinevaid
neid igas eas ja huvitavaid;
üks tibukebe istub kossu peal
kes pealu kinni seob seal
Martin seda naist vaatas
ja hiljem palli haaras;
surus palli näkku ja nuusutas
kohta, kus tibi istealust toetas
sai higise vitu aroomi ninna
ja otsustas palliga koju minna;
mehest vahest ongi rõvedad
nende viise naisi leida on sõgedad
uueks mõrsjaks Reaba Aabna
on õnnelik .....
Jaanivana
Pole see mees põtradega
ega kanna ta punast
ilmub kohale oma tibidega
jaanipäeval väljub maasturist;
ees tal päikeseprillid
ja õllekõht ees
päkapikud tema vasallid
ta maika ja šortsidega mees;
head ja halvad lapsed võtavad joondu
head need, kes joovad ja lõket ületavad
kõik isikud tema silmis ei seondu
halvad need, kes kaklevad ja kurjustavad;
halvad lapsed võtab kaasa sauna
ja annab kasevihaga
nii kaua, kui särab õhtupuna
saavad pealekauba päkapikkutelt jalaga;
head võtavad ta habemest õlut
ning aega lüüa lulli
söömaajal saab soolast ja suhkrut .....
Koit Toome
Sa oled memmepoeg maksimumis
sa oled veidrik albumis
sa oled naiste ahistaja
sul meeldib panna alaealisi tüdrukuid oma rindadega mängima;
Oled vanapagana paipoiss ja lemmiktalent
ja oled tema patumäe abiturent
sa oled pervert
sul sobib teiste meeste naisi üle lüüa;
Mida küll teab Kaia Triisa sinust, mida meie mitte?
Ise 2 lapse isa, aga nikud võõraid naisi
näpu otsas sul emasloomade uuruauke ja vitte
sind ootab sittapidi arreteerimisi
kipud võõraste meeste naisi laulmisega koju tooma
Eesti rahva uueks looma;
Sul peaks enda üle häbi olema
vane Jaak tiirleks .....
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Taas aasta möödunud nii kiirelt
Kuid palju meile toonud ja andnud
Uusi kogemusi mida enne polnud
Ja mis meid ainult tugevamaks teeb
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Analüüsimiseks iga juhtunut
Mis sinuga koos olnud sellel aastal
Ja näha halvaski vaid tükikest head
Sest oled tugev ja alla eales ei anna
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Vahetub see aasta uueks kohe
Võta kaasa sa mis tunned et on vaja
Ja jäta maha mida võtta ei taha
Nüüd on sinu otsustada see
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Mis oli hea mis oli halb
Ka igas .....
Fragmenteeritud
Hiline hommik, kui und luupainajad kontrollind,
kõik see oli umbluu ja ei toimind, tagasi hoidsin,
inspiratsiooni toitsin, ootan mil päev koitis,
jälgin sees hirmu mida toovad need tondid,
nende keskel teki alla kobin, lastes olla psühhoosil,
las hauguvad koerad, las ülbitsevad nolgid,
austust rahaga soetand, ihnelt ahne kiirelt noppind,
noore ja värske, üle end kavaldamas pää sees,
kujutlusi uskudes enese pettusest ei pääsend,
kõik nii väiksed, kandideerimas uueks päikseks,
lõid siin häired, dikteerimas luues räiged, päitsed,
ohjata suutmata, korraks ka kuulmata,
.....
Homme, sest täna ei viitsi, nii viisi, jäidki viisid, laiskuse taha kinni, Tundmata piiri, undamas mis viibib,
kuulmata miskit, miski, mis hinge kriipind, annan ta sulle, mu truu meel, suhtleb, et sa kuuleks,
Kuigi nii see kahjuks pole, nii mu ausus loomes, jääb tooreks, laiskuses, et ehk kuulad mind homme,
Mind nõnda ükskõikselt kohtled, oleksid lihunik kui oleksid tohter, juu see on tänapäeval moodne,
et kõik vastuseid teavad, a küsimuste küsimisel kinni jookseb, Mis on Õige? Mida sa mõtled?
Näen tõkket, mille taga laiiumas mõõde, hõikan- üle piiride mine; sõber, m .....
Aju väsinud, kuid päris hull, see kui pähe määrinud, seda häälikut mis uue värsi mul, sättinud, nõnda hästi ju, et kui väärikust, pole nad närinud, taas tähtis jutt, käsitlus miski mis ei pätistu, kaua neid nokkis nuppe näpitud, iid siin on täpitud, las sisisevad rästikud, mu üritus su mõnitus, mu südikus sulle tõrvikuks, mu mõtlikus, könnil muld, kõndiv juust, K kuus, pajatamas luulusid, avastamas tundmusi, mis surusid kui suundusin, tühja jutu kurjus stiil, tuuldub siin, nii, et väga viis, muundub kuueks, tseeni muutev, julm vend, mäletad ehk? Häälestan teid, .....
— M Khingemeri
tol tormisel ööl kui
ekslesin paadiga ma
sihitult sel suurel
enese otsimises lõpmatuses
lained löövas hingemeres.
ei seletand kus on kallas
millal möllav mäss tuli
kus algab... kus lõppeb
silmapiir tunnen nagu
oleks mind neelanud tundmatuse
olemine ja selles peituv allilm.
järsult kumas öösse majakas vee
peegelpinnalt ülevalt - alla
sinu käed tirisid mind helkivate
tulede säravate tähtede poole
sinu kaelas päästerõngas millega triivime
sügavas udus leidmaks uueks olemise
armastuse loodud maad meile kahele.
me uinume... me ärkame...
kostub .....
rada
veab välja see rada mis sohu viind ajas
sammal jalgeall kindel ja paistmas on kallas
puid teele jääb vähem
juba paistavad tähed
mōned parmud veel kallal, kuid neidki on vähem
väge täis käed kui head kannad tulles
südames kergus ja hing ärkab unest
vooruse väel pungad sirguvad puudeks
päev päevalt minnes ja kōik muutub uueks
APRILLIUNI
Sa tulid liiga äkki,
mul suletud veel oli uks.
Just keerasin südame lukku,
ja jäätunud mu südametuks.
Ei oodanud su tundeid kuumi,
ei tundnud ennastki ma veel.
Ei olnud uueks suhteks ruumi,
ei teadnud,mis meid ootab ees.
Ma nägin sinus naabrit vaid
kes tuli majja sisse…
Kuid rohkemaks sa peagi said –
Sa said ka hinge sisse.
Ma olin väga ehmunud,
ei uskunud ma seda,
et olen varsti ,,uppunud”
ja kiirelt taob mu süda.
Kuid saatus tahtis hoopis muud…
seal proovile mind pandi.
Sind haigus võttis teisel kuul;
mulle jälle kurbus anti.
Nüüd unelmates .....
Aegajalt aeg....
Aeg-ajalt aeg meid kiirustama sunnib
Ja iga minutiga uueks ajaks nii ta sünnib
Saab minutitest tunde täis aja-lugu
Ei miski kordu.. Pole ühte-sugu
Puudub jõud ja oskus seisatada aja-voogu
Me aja-rutus murda võime aja-selgroogu
Näpistada peatumiseks sekundeid ja tunde
Et hingata ja talletada naudingute tunde.
Seista ajatult keset osutite alleed
Jälgides Sind ehk näitad mul teed
Tahan jagada sinu aega ja ajatut
Olla keegi.. Keegi selles ajas vajatud
Embuses.. Sõlmitud andmist täis käed
Pikkadeks sekunditeks surun kinni silmad.. Näen
Tunnen su aega.. .....
Unelaul
Jälle ma salaja heldinult jälgin su tukkumist elutoas toolil.
Sa minu kullake, sa minu tui, ei tea ehk, kui väga ma hoolin.
Ma loodan, et Sa samamoodi mindki mõnikord vaatad.
Oh, kallis, tule, lähme voodi, tohin Sind ma saata?
Hommikul ärgates kardinad ava ja õrnalt mind juustele suudle.
Usu, et seepeale naeratavad mu unnevajunud huuled.
Uinu, mu kallis ja
Unedes lenda
Maha jääb sinust me argine maa
Seal kuskil kauguses
Leiad sa enda
Jõudu sealt uueks päevaks sa saad
-Tiina Nuum-
Igatsus
Käest sul hoida võisin
ainult ühe viivu.
Kuniks ajavalu karge hetk
mis põletas me olemisse
linnutiibu.
Näpuotstes tunnen veel
su armastuse kaiku.
Sinisilma viimast viivu näol.
Huultel sinu päiksesooja maiku
paitamas mu igatsuse häält.
Sa ei tea, kuid ootan sind
ja enne veel kui lumi langeb puudelt,
enne veel kui suvi suudleb mind,
uueks saab me armastuse puude.
Talihommik
Ma olin ammu unustanud juba,
et rahu annab taevaserva hõõg,
et talihommik vilistada lubab
ja metsahärmas hingab sügav rõõm.
Tuul uueks tormiks puhkab laante taga
ning valgeid laineid vaikselt kannab nurm.
Silmnäolt käib metsasihis umbne rada,
all jalge vajub lume pehme murd.
On puhkepäeva rahu kõikjal ringi,
ees raiesmiku seisatama jään.
Kriiks kostab metsamaja ukselingilt,
üks eksind puhang riivab männi pääd.
Siis mõne hetke vaatepiiril talub
silm päiksetõusus õhetavat lund.
Ning pikad varjud jooksvad üle palu -
maailm täis põhjamaiselt .....
ARMUÕIED
Võta vastu, vaata õit-
ennast selles leida võid
või siis armsa silmi,
kohtaks nagu ilmsi!
moona "Seinast seina"
---------------------------------------------------------------------------------
...armastusel on lillede lõhn...
Tunnen enda ümber lillede, armuõite, lõhna!
Kõik armunud levitavad, nagu Budda, head lõhna.
Ilm nende ümber särab ja lõkendab,
näib nagu miski ei saaks neid tõkesta`!
Lilled selleks lõhnavadki, et armunud olla,
nartsiss, karikakar, võilill, piibeleheni välja...
Milleks siis muidu neid õisi kallile kingitakse -
eks .....
Folk
Tornikell on löönud kolm
tänavail vaid udu, tolm.
Öiste hulkurite rajal
kõlama on jäänud kaja.
Eksirännakutel linnas
mõndagi mul hakkas silma:
moosekante-kooserdajaid,
trepil-pingil looderdajaid.
Öö täis nalja, naerukaja -
täpselt see, mis mul on vaja.
jagasime vett ja õhku,
hiljem et võiks minna põhku,
igaüks küll ise linnas
igatsusekübe rinnas...
Miski kripeldab veel sees -
soovin, et kord seisaks ees
mõni sedasorti öö,
mil ununeb nii kool kui töö.
Justkui teine dimensioon
maailma meil uueks loob...