Sõnale uut leiti 1459 luuletust
mu kallitele
kui elu ise ongi
kogu taeva alusele emaks
miks ma peaksin kartma
mitte usaldama teda
puhtevalgusest hämaruseni
täidab ta mu kõiki päevi
pungade paisumisest
lehtede varisemini
on kulgemises
võilillele päikesest
avanemiseks jahedail hommikuil
maiõhtuil krookuste sulgemiseni
*
miljardeid aastaid
tähena põleda
et Su sõrmed saaksid
puutuda mu nägu
suu juua mu suud
me hinged omavahel
kõneleda vaadata
vaikides järvel täiskuud
näha kuidas hetk
tuleb hetke kõrvale
võõras ja hiigelsuur
Miraaž
kõik kirjutavad kellelegi
see kõlab nagu lõputu nutusein
või rõõmuplatform
oleneb, kuidas seda võtta
kas oled ikka peateel
või kaldud rajalt kõrvale
kõik, mis enne olnud tuhastub
ja saab uueks, kui annad sellel loa
loa olla ja loa kasvada
peeglist peegeldub Su nägu
nagu miraaž
isegi silma vikerkestades on näha tuttavat
sära ja sädelust
mingi ühinemine, kus muutud sootuks teiseks
ega pole aimu enam, kumb neist kallistavatest varjudest oled sina
kuidas jagada eluraskuseid nii,
et need ei muutuks koormaks
ka mõlemal lenneldes ka langevari avaneb
ma vaat .....
kaldapajusid järve ääres vaadates
äkitselt tunned
aeg muutub siin
üksnes
vaid kevade ootuseks
põõsastele koos
kuivanud pillirooga
tuisus seismiseks
lumega rääkimiseks
ööga hommikuni
vaikimiseks
üks hääl sus kuni lausub
mine ära enne kui algab
päris pime sina oled siin
vaid külaliseks keegi sult ei
küsi isegi su nime
mine ära koju
Vana- aasta kolib ära
Vana- aasta kolib ära
mitme maa ja mere taha,
jätab maha head ja rõõmud,
kaasa võtab pahad vaimud.
Uus- aasta tuleb pea
sirge seljaga ja hea,
rahus ja kindla meelega,
uue alguse ja rõõmuga.
Šampanja las voolata ojana!
Uut algust võtan vastu rõõmuga!
Libajõuluvana
Jõuluvana saabus meile
juba üle-üleeile.
Lubas kinke õigel päeval,
kui vaid võiks ta meile jääda.
Nahka pani piparkoogid,
keeksi peale uhas moosi.
Ära sõi kõik vorstid-kapsad,
sügas teleka ees vatsa.
Januks glögi peale rüüpas..
Oh, kuis kõik see ära tüütas!
Norskas nii, et kajas maja,
päkapikud ajas ära.
Jõulud kätte jõudsid viimaks.
Kas ehk lõppevad need piinad?
Vana kiirelt vehkat tegi,
ei saand me kinke ega glögi.
Ainult vannituppa jättis
habeme - no küll on petis! -
kirja ka: "No kas ei meeldi?
Uhke kingitus ju seegi!"
Maha pühkida...
Uuel aastal alata uuelt leheküljelt
pühkida aknaklaasilt maha kõik
mahasadanud lumi
ja vaadata ennast
ja enda kaudu teisi enda ümber
kas see täidab või raiskab mu ressursse?
ja kui raiskab,
siis kas on sellel mingi tasakaalupanus, vahetus,
midagi, millega ennast taastada?
Tühjaks ja valgeks lüüa kogu plats
ainult nii saab selgust
kui oled aastaid põgenenud iseenda valu eest,
siis ühel hetkel mõtled,
kas valusam on olla suhtes ja jätkata
või nutta aasta agoonias, aga olla
raske otsuse juhul mõistuses selge
igal asjal on piir
ja kui me endale piire ei teadvus .....
Selge peegeldus
selge tugev ja aus peegeldamine
suudab teha peeglisse vaatamise nii tõeseks,
et isegi küünlaleek ei värele
kui autentsus lööb esile
ja kui vähe on inimesi,
kes tänapäeval veel avatud südamega
haavatud olekus suudavad tunnistada oma vigu
mitte käia süüdlasi otsimas
või nendele näpuga vibutamas
need, kes su vabandusi ei talu
need ei suuda ka ennast välja vabandada
nende jaoks on elu kui tippsport
kus iga kukkumine on kui paanikaosakond
kuhu kindlasti sattuda ei tahaks
konstruktiivsel kriitikal on alus
ja on alati võimalik ennast muuta,
seni kuni hindad ja l .....
Ma ütlen, ei hakka tundmagi
Kuusk on püsti ja lumi maas
aga mul pole pühade tunnet olla
üks tüütu aasta lõppemas taas
kus kõik ainult käinud alla;
ja kellel on pappi
et jõuluvana tuleks?
Vaesus suur, et karju appi
peaasi, et soe kodu pühadel oleks;
ja toit ka laual ja riided pestud
sest kingitusi ei saa teha
paljud pered, kui raha haihtunud
näljast paistes on keha;
mul nimelt 8 sugulast
kes elavad suhtelises vaesuses
peetakse meeles vanat naist
kes üksi korteris elab laste abitoetuses;
2 sugulast elab Narvas
elu tõesti sitt, kui jääpurikas
ripub isegi kubemekarvas
ja arveid maks .....
Ma ei pidutse
Ma ei pidutse
ei lõbutse
olen abielus argipäevaga
Nädalavahetus tuleb
tervitan neid
kui kaugeid sugulasi
panen diivaninurka istuma
annan kohvikruusi pihku
vahel küsin
kas tuul ei puhu
ehk veel üks pleed
tavaline viisakusvärk
Vahede vahe peal
aga käin tagatoas
oma laias abieluvoodis
kalli argipäevaga amelemas
Tööd on palju
mu talu on
ja mu küla on suur
on mõndagi teha
laupäev ja pühapäev
lähevad ruttu ära
argipäeva kiljumist ja oigeid kuuldes
Suurem häda on puhkusega
tolle pean kinni siduma
suutropigi paigaldama
Tikub õpetama
et kuidas j .....
Nipernaadi lauluke
Ma jälle teele nüüd lähen.
Lähen ära? Kauaks? Ei tea.
Kas kunagi tagasi tulen?
Ära küsi, no tõesti ei tea.
Küsid, mõtet, mida on minna
kui põhjustki ise ei tea?
Nii tahaks ma siia ja sinna,
saaks igale, oleks vast hea.
Ehk lähen, sest miski ei peata.
Või jälle, et tahan vaid uut?
Nii ekseldes homset ei teata
ja tulevik mulle vaid pruut.
Jah, mäletan täpselt me aegu.
Neist päevist saak tänulik laul.
On lõputu tühjus meis praegu,
Kaob kohe see, lõpeb kui laul.
Siit lehvitan Sulle ja teele,
end asutan, ühes vaid pamp.
Su nimi, ma usun, jääb .....
Ma olen fotograaf
Objektiivi taga maailm helgib,
Värvid ja varjud, kõik muutuvad siin.
Kadreerin hetki, loon unikaalseid teoseid,
Fotograafina olen looja, iga pildiga teen head.
Valgus mängib mu kaadrites tantsu,
Igas hetkes on lugu, igas nurgas ilu sansu.
Püüan pilku, mis peidus argipäevas,
Fotograafina olen unikaalne, silmas sära kajastav.
küünla aknalaual süütan
ei mingit rõõmu
nii paljudele see
viimaseks õhtuks jääb
jah elu edasi läheb
ka siis kui ees ja taga surm
jääb nägemata pärast
talve kevadhurm
ja küsida pole kellegi käest
miks ema poja
armsam mehe pärast
olema peab veel talle
antud ajas nüüd
hauani kurb
Jonnakas Putin
Tugev nagu kivi, Putin seisab kindlalt, jonniv pilk, mis mõistatusi mähkleb sihikindlalt. Sõnad kõlavad tema huulilt kui pronks, nagu öeldud loosungi kandvad monoklid.
Putin, nagu kaval šahh, liigub malelauas, valitseb käigud, kus võimu hoiab ta paigas. Jonniv jõud, mis tõuseb Venemaa peal, riigijuhi tarmukas samm, nagu marssalite saatel.
Ent kui päikeseloojang värvib taeva roosaks, jääb küsimus, kui puutumatu on riigipea loos. Jonniv Putin, ajaloo keerdkäikudes kootud, kas tugevus või varjud tema ümber on seotud?
Maksutõusud
Maksud kerkivad, nagu päike tõuseb kõrgele,
rahakott tunneb koormust, raskem on kanda rõõme.
Numbrid tõusevad paberil karmilt,
taskust kaovad münte, kui maksumaksja kannab.
Riigi eelarve januneb täiendust,
maksukoormus kipub muutuma suuremaks tõesti.
Ent lootkem, et need maksud loovad teed,
parema homse suunas, kus õitseda võiks elu õnnest.
Aasta vahetub
Kella löögid viivad möödanikku,
uus aasta saabub, kust kõik algab.
Süda täis lootust, unistusi sees,
koidikul algab uus aeg taas.
Rakettide sära taevasse tõuseb,
õnnesoovid lendavad tuule tiivul.
Koos sõprade ja lähedastega,
astume sammu uude homsesse.
Vana aeg jääb mälestuste varju,
uuel lehel meie lugude algus.
Aastanumbri vahetumisel võime tunda,
uut lootust, armastust ja rõõmu imelist.
Väga külm talv
Külm keerutab lumehelbeid tuules,
Kõrvetav külmus, nagu jääs külmkapp.
Puud küürutavad raskete mantlite all,
Talv tantsib looduses oma külmavat tantsu.
Külm hammustab, kui sammud välja astud,
Igast hingetõmbest saab aurav nuustik.
Jõed tarduvad, jäätuvad, kui aeg peatub,
Valge vaip katmas maad, lõputu külmiku suutäis.
Igavene talveöö, täis tähti säravaid,
Külmakraadid madalamaks kõiguvad.
Aga südames soojust ja lootust peituvad,
Väga külm talv, kuid ilu ei haihtuvad.
Jõu tunnusmärk
See on too, lõputa järk,
Hoian kinni samast reeglist,
Taas tuleb tuttava oleku järg,
Silmitseda kedagi vaid peeglis...
Taas rüütab tühjus ümberringi,
Jääb ju hoidma üksnes enda käest,
Teistpidi jään enda ulmast kinni,
Muidu rutem veeren alla mäest...
Valmib minul kõva eelis,
Laotub mul ilusasti tuntud järk,
Ei kurna vajadus mitte keegis,
See ongi mu jõu kindel tunnusmärk...
Talv
Talv on kasvatanud hanged
kõrgemaks kui püramiid,
aina lund juurde tuues,
valgust täis on terve ilm.
Küll see talveaeg on tore,
valged jõulud saabuvad kohe,
ootamas on üllatused,
südamesoojuses küpsenud kingitused.
Metsas valges lumes,
roheline kuusepuu,
ehetes ihkab olla,
rõõmuks laste seltsi tulla.
Talv on ikka ütlemata tore,
meeleolu rõõmsamaks muutub kohe,
jõulurõõmu naudingud on teel,
jõuab kannatada veel.
Daniel Viinalass
Sa oled üks narkari välimusega mees
sa oled üks hipi välimusega mees
sa oled üks kanepimeelne mees
sa oled üks tähelepanu - mees;
mind pole kunagi kottinud
kes sa oled ja mis solisti tase
aga, kui olen sinust tõtt lugenud
küll põrgus asub su eriline ase;
ütle, kas sinusugune väärib
kuulsust ja au enam?
Su maine rämedalt käärib
on see loogiline arusaam;
hüpata tatikana jalad ees
vastu depressioonis kaasõpilast
kurjus on sinu sees
ei vigele välja sa sellest alast;
"Sorri, ma olin katki"
raibe, raisk, sa ei muutu kunagi
see, mis sa ütlesid pole pisima .....