Sõnale vaba leiti 868 luuletust
Olen see, kelleks loon ennast olevat.
Arenda ennast, areneb ka maailm.
Ava ennast, avaneb ka maailm.
Usu endasse, usutakse ka sinusse.
Arvatakse, et ma olen kõva sõnavõtja ja lobiseja,
tegelikult mulle meeldib hoopis kuulata.
Ma kuulaks hea meelega ja olen kuulanudki palju
Jordan Petersoni kõnelusi elust ja olust.
Ma ei karda oponente, ma ei karda vaidlusi,
ma ei ole kakleja, ma võin olla väitleja,
aga iga hea väitlus,
peab olema põhjendatud.
Ma kindlasti ei tule ära võtma kellegi mehelikkust,
seda pean aeg-ajalt meelde tuletama,
selles kehas ma olen naine ja selleks ma ka jään,
mul ei ole minge .....
Peegelpilt
sa oled armas
armas
selle armsa pildi peegelpildi taga peitub peegli must pool.
reegliteta vaba
seal sa oled ilus
ilus
kui homme märgatakse kesta asemel sisu
kõnnid siis päikesepaistes,
või vilus?
sa oled vaba
nii faking vaba
naerad
nutad
täna muregi ei vaeva vaevalt
ent kui homme hukas
mida sa siis tahad`?
vaata peegli peegeldavat poolt
sa tahad lihtsalt olla armastatud
ja armastada.
Eksistents
Ma tahan näha kaugele
Kaugemale horisondist
Edasi merepiirist, üle mägede
Läbi laugede
Ma tahan näha ööd olemas
Kui ma magan
Ma tahan näha päikest tõusmas
Juba enne kui ta ilmub silmapiiri tagant
Ma tahan teada mis on eksistents
Siis ma tunnen ennast vabalt
Mir
Sel ööl kui ilm ja meel
on nõnda pime
et läbi selle tumeda ja musta
vaid igatsus ja unistus koos näevad
Ma elus veel
kuid tähendan vaid nime
see pole müüa vaenlasele osta
on surmal ümber rutulised päevad
On kuskil kauges saalis valge pidu
üks üksik mees ja värisejad ümber
meil samal ajal viletsus ja õud
sel ajal ühekaupa nopib surm
Me seisame- surm hõrendab me ridu
peosaal ent olla võib ka piinakamber
käib üksik mees raudrusikates jõud
kuid piinab tema saatjaid kandev hirm
No kuidas nii et tõsiselt ei võeta
ta pakub ju et tulge minu rüppe
ah nii- .....
Emale
Me kõik tahame rahu,
me tahame armastada.
Keegi ei taha olla lahus,
rahu kunagi vahetada.
Aga pean on pingetest paks-
pole mõtet endale valetada.
Ema ma pean nüüd minema-
kangelasi alati jäädakse mäletama!
Haaran kiivri, passi ja relva
ning teistega asume teele.
Varese kraaksudes, kuulide vihinal-
kaevikus lapsepõlv tuleb veel keelde.
Ema me ei karda, me võitleme
sõber on hukkunud, kas jumala teened?
Me võitleme vabaduse nimel.
Kangelased igavesti jäävad teil meelde!
Raisatud elud
Andestage mulle, meile
ärge lööge haamrit!
Olime ju alles eile-
poisid väiksed, naabrid.
Krutskeid täis, tõesti…
vabad hinged, julged.
Mäletan veel hästi,
naerust silmi sulgend.
Poisid suured, mehed,
julged aga katki.
Algus oli põnev,
adrenaliini täis hetki.
Mehed armidega, vangis -
muuta ei saa miskit.
Hinge andnud pandiks,
valand kuradile viskit.
Mehed ätid, vabad-
elu läinud mööda.
Ühed üksi vanad,
teised mulla sööta.
Lase...
Lase mul natukene veeloikudes oma kummikutega konnata
seni kuni ma tunnen seda värket just sadanud vihmalõhna veel õhus
oma meeltes ja südames
Värskus on see, mida see maailm vajab.
Mitte viha, mitte sallimatust.
Vaid värskust, avanemist ja uue armastuse loomist.
Ära enam kannata ja ära kuula neid, kes ütlevad,
et kannatades saad kord head elu nautida, ei saa.
Kannatades tikid endale veel tugevama kannatamise mustri.
Loobu kannatusest.
Sa saad ju valida.
Iga hetke uuesti.
See hetk, kui loed seda lauset,
saad Sa vabaks ja oled vaba,
sest Sa süvenesid sellesse kirja .....
Anna andeks?!
Anna andeks,
äkki annaksid,
et mängisid minuga?
Et ei julgenud mulle ennast avada?
Et mängisin Sinuga oma isa mänge ja ei teadnud, et kordan tema mustreid!?
Anna andeks, et ma
et ma polnud piisavalt
u s a l d u s v ä ä r n e
Anna andeks, et ma ei
usalda.
Annan andeks, et mind õpeteti mitte uskuma ja usaldama.
Annan andeks.
Puhastan küünlaga Su pildi.
Sa oled vaba.
Sa oled vaba tulla ja minna nagu helesinine lind mu aknal.
Tule siis, kui saad.
Ukraina taevas
Aeg nüüd tõmmata Ukraina taevas
pilvedele kardinad ette,
et ei lennata seal saaks
pommitavaid rakkette
Vanakurat müristab
piksenooli kogub
maa peal kanda kinnitab
Inimkond on ohus
Siin ei ole aega enam
vaagida ja kaaluda
Tuleb kinni püüda Vanakurat
ja põrgukatlas keeta ta
Nii saab maa ja taevas vabaks
Rahvad rahus elada
Ja lapsed, kes veel emaüsas
saaks rõõmus ja rahus sündida
elus hirmu tundmata...
Ainult inimene üksi
saab peatada Vanakuradi,
kel sarvede ja kõrvade vahel
pole ajuraasugi...
Ukraina rahvas
Jätkugu teil visadust ja vaprust,
jätkugu teil kindlat meelt!
Jätkugu teil tahet pidada vastu,
jätkugu teil reipust südames!
Küll saabub päev, mil juubeldada võite!
Küll saabub päev, mil kohtu ette toote
rahuröövlid, anastajad -okupandid!
Elagu vaba rahvas, vabal maal!
Miks?
Kas on see oige,et yks otsustab koik-keda tappa,keda ellu jätta...Minu meelest just sellisel isikul-tuleks koheselt koik oigused votta...Kas koik teised inimesed kogu maailmas-peavad hinge kinni hoidma-me ei tea ju mis juhtub homme-ei saa enam rahulik olla...See on uskumatu,et tänapäeval veel-peame todema ,et me lähedal on soda...Miks kyll voimalik pole elada rahus - kas toesti - sellel yhel,ajuvabal väikesel mehel ...vaid tappes on voimalik näidata, et tema on kuningas Maa peal...seda ainult ta ise voib arvata...jube kyll...kui hullule antud on voim...on ju olemas sellised paigad...kus .....
— ElisabethMets
Mets mul saanud suureks sõbraks,
ta minu vastu lahke, hea.
Mind avasüli võtab vastu
ja hirm on mulle võõras seal.
Metsas pole jutustavaid seinu,
kõik jutt läeb' tuules kaduma.
Nii hea on metsas kurta ja ahastada
lasta pisaratel vabalt voolata.
Mets püha on ja nii vaba,
siin hingad hoopis teisiti.
Kui tõelist rahu tunda tahad,
tule metsa alati.
Siin hingad hoopis teisiti...
Elu Ukrainale
Iga päev ketran oma mõtteid,
kõik mõtted Ukraina poole liiguvad.
Mida saaksin teha,mida ära anda,
et rahu saabuks sel vaevatud maal.
Appihüüe kisenda üle maa ja taeva,
see valukarje, mis murrab südame.
Ukraina hing on täna valus ja vaevas
osa valust, võtaks endale.
Ööd ja päevad pole enam samad,
pimedus vaid vahet teha võib
Elu elan ühe päeva vabalt,
teised kingiksin Ukrainale ma kõik.
Sõjasarv
Kasakad jooksevad tormi
Ataman teavitab uut vormi
mis hakkab olema naabriga
kes tuleb kohale kurjaga;
alanud uus sõda
rahvas teab oodata mida
Karu saada loodab
valedega sisse sõidab;
nüüd kasakad puhuvad
sõjasarve ja vastu tulevad
poegi ja isasid igas vanuses
sinise taeva hiilguses;
läbitakse kollast põldu
ja ületatakse sildu
õlgadel Kolmhammas
saatus vabadust kutsumas;
on alanud Karu jaht
vaenlasi on täis laht
pressivad kokku oma huuli
kui neid tervitab kahurituli;
mida kuulda piiri tagant
ees seisab leitnant
kellel esivanema saabel vööl
vanaisal .....
Ood sõdurile
Ei tea kas homset päeva veel näen,
kuid Sinu eest ma surma läen,
sest Sinust olen ma võetud
ja kaitsma pean Isamaad
Sammub siin reas mehi nii palju
ja kindlad võiduhõisked on valjud,
kuid ütles Isamaa vaikselt: "Sa mu eest unne vaju,
igaüks jõuab unistustes koju"
Nüüd istun üksi siin puul
istun üksi siin aasal
ainsana mu hääl siin veel kaigub
ning lõpetama jääb vaikus
Kuid mäletage meid te võiduka lõpuni
ja elu kaitskem elu hinnaga.