Sõnale vaht leiti 124 luuletust
Valu ilu
Uus öö, uued mõtted, uus arutelu.
Mis on hingevalu? On see surm, on see elu?
On see miski, mis tuimestab ja tapab?
On see miski, mis äratab ja seejärel alles taipan?
Taipan, et nauditavana näiv on vaid igiomane
ja valu võib olla silmi avavalt suurepärane.
Olen vanemaks saanud ja olen hakanud
vaatama valule teisiti, valutamast lakanud.
Olen õppinud seda tunnet tundma ja läbi nägema.
Mind äratades ellu hetkes, andes emotsiooni uuema.
See tunne on kaunis, ilus mitmete teiste seas.
Nii tõetruult hõõrub nina alla viimsedki vead.
Valu narrib, röövib õhu mida hingata,
t .....
Mida Sa Türa Teed!?
Mida SA türa teed?
Hipi kalkar; shikilt narkar;
litslik maakas; ambaali kargas;
Mida sa Türa teed!?
Autoriteet? Inimkonna Lohviku dieet;
Alla käinu mentaliteet; Kuningas oma Pasa sees;
Nii, et käi vittu! pugeda,et äbarikule meeldida?
Tõeline värdjate planeet; kelle uhkus-ülbus ära hellitas;
ei mingit perse lakkumist siit; otse jalaga kobaraisse;
vot see on aus stiil; arva mida tahad; sassis tropp;
terve elu vältel su pea ainult täis paska- Ennast alla laskmas;
sest teised kõik siin kartsas on sellisest käitumisest killukese haarand;
Eks kõik on õigustatud; vastu kar .....
Armistav tuul
Adrenaliin minu jaoks kui noote tabasin:
Vanaviis; lõpetada kuuendas palatis: seinad
Pehmed kui naise rind; naljahammast siit ei leiia;
Eirav silmsidet; vestmas sisemiste kujutluste tulemi;
Õudus mis silmadelt une viind; kurjamid: suunasid;
Asja tuumani julgematta lahata; avaral avatud aknal;
Sisse murdmas vargana; seosest tehtud; neab mu une;
Tõus lendu; maandumast mandumisse keeldund;
Need neelud keerdus: sees tuld teeb tuul tundmata leebust;
Sisisev kahekeelsus; ühte meelsust polnd nad leidnud;
Peksmaks kildudeks: hirmudest; lidudes, kiindudes;
Ei liigu mees; ehk aevastasin s .....
Kodu
Kodulinna rohtunud tänavad,
grafitiga kaetud seinad
ja varemetes majad...
Laudadega kinni löödud aknad
ning lahti vajunud uksed...
Raagus vahtrad ja kased
heites varje lagun'd aialippidele...
Kord pilke püüdnud roosipeenrad,
alles vaid surnud varred,
mis paraku keelduvad alla andmast.
Ajast räsitud kuuri najal
seisab nukralt mu lapseea jalgratas...
Ta sadul vihmast vettin'd
ning pedaalidel sõtkub vaid tuul...
valged seinad
Valged seinad blokeerivad vaatevälja
depressioonis ravitav neelab tablette
arstid eluohtliku diagnoosi panid
haige hing vajab ju ravi.
Aietan samas palatis voodis
kurat, ma ometi terve
ei suuda lahendada probleeme
nõdrameelseks tembeldati, hullumajja toodi.
Arsti kirjaoskamatust patsiendikaardil
vahtimast olen juba väsind
möödas üle kahe tunni
mõistus neil tänapäeva tohtritel
ei hammusta üldse läbi.
Viimaks sirgeldab paberile tähed
vajalikud sümptomid puuduvad
normaalseks tunnistamaks
valged seinad blokeerivad vaatevälja.
Neelan tablette...
haige hi .....
seaduskuulekas kodanik
Seaduskuulekas kodanik
kogub endasse teiste
mõnituste, pilgete
solvangute, hoopide
prahti.
Kas ruumi selleks piiritult?
Ühel hetkel lendab
prügikastilt kaas
ning välja paiskub
mõni otsekohene lause
või löök vastu -
vahtimist.
Vandaalid hüüavad
seaduskuulekaid
appi.
Lugupeetud kodanikest
saanud -
saavad kriminaalid
sest etikett
puruneb nagu brikett.
Provokaator
hingeliselt
haavatavalt
suurim -
kannataja.
pühasel pinnal
koduaia tänavas, kastani küünalde all
teenijate hoovimaja, pärna ja vahtrapuu juurte najal
saatuse sōrmuseid sōrmedes sean
möödas on halvad ja taas tunnen head
akendest mööduvad mööduvad hetked
kainuse karikast joobunud retkel
kodu täis kulda, kaaskulgeja tuttav
pühasel pinnal on soovid saand otsa
muinastuled öös
vaikus kukkus kolinal pähe
vali tuul vapralt puulatvadele öösängi seab
täna öösel on muinastuled valla
neid tähtedeni saadavad saatjate suud
tänaöösel on ööd justkui paljad
täna teistmoodi väed vist on väljal
nagu vahelt oleks puudu üks käik
korra hommikul trammiga linna
ja sellega lōppes ka matk
on vaikides vahel nii vaikne
et vaikust ma vahtima jäin
ja vahtides vaikuse lakke
ma vaikuses vakka vaid jäin
LAPS OOTAB SUVE
PÄIKE TEEB KULLERKUPULE PAI
AASTA MEIL JÄLLEGI OTSA SAI
VARAKEVAD VIIS JÄÄ JA VIIS LUME
LAPSED MEIL AMMU ON OOTAMAS SUVE
LEPATRIINUDEL VAJA JU LUGEDA TÄPPE
EELNEVALT SELLEKS TARVIS PUHATA NÄPPE
ON LAULUD KÕIK LAULDUD JA OTSAS ON VÄRVID
PUHKUST VAJAVAD MELUST LASTEGI NÄRVID
MÕNI SAAB MAALE JA MÕNI JÄÄB LINNA
MÕNI SAAB ISEGI REISILE MINNA
KUID KUI VAHTRAPUU ALL KIRJUD LEHED ON MAAS
ME VÄIKESED SÕBRAD – SIIS KOHTUME TAAS!
Pole lihtne armastada.....
Hing täis silmade virvendavat vett
Mis on päris... Kus algab silmapett
Kas andmine saamine ongi nüüd see
Visates kordamööda kaela okkaid täis kee
Poob kee ümber kaela just seni
Kui peatud.... aeg seisab ei veni
Ei tihka Su sisse vaadata pikalt
Tõene pilk sinus lõikab mind kui vikat
Proovime vaadata teineteist läbi..... võrdsena hingepeegel täis lõputut häbi
Tuhat küsimust vastust ei leia
Oma tõelist mina ei enam ei..me ei peida
Kui õige on kiskuda teineteist lahti..
Pidada valu üle lõputult vahti
Torkida tunnet korraga nõelte ja õnnega
Täit .....
Augustipäev Tartus
Istun, vaatlen möödakäijaid teel. Käib kohvikutes päeva müügimadin.
Suudlemas tudengid on Rae ees ikka veel. Ei sega neid purskkaevu püsiv pladin.
Ma ootan, aga mida, pole selge. Üks Luuletus lä'eb mööda püstipäi.
On peale teda pilk tuntavalt helge. Ta kahjuks teistes linnades ei käi.
Näen järjekordset tarka naljahammast. Eluaegne ülikooli fänniklubi.
Ronib Pirogovis üles piki sammast. Hoiab pöialt talle Püssirohu pubi.
Sild silla kõrval toestab Emajõge. Pajud kallastest ei lase iial lahti.
Vool mere poole kannab lodjanõge. Aeg üle Toomemäe peab visa-vap .....
Ükskord olin
Ükskord olid mul hirvesilmad
ja maailm täis muusikat.
Olid seenevihmased ilmad
ja magusad maasikad.
Oli mees, kes mind vahtis
ja laulis mul armuvandeid.
Ta mind meeletult tahtis,
kuid mul polnud tundeid.
Olid unetud ööd täis küsimusi
ja pikad päevad vastusteta.
Sõda täis iseendaga võitlusi.
Kas kirjutada või nõnda jätta?
Olid vaimud, kes lahti lasta ei lubanud
ja mõistus, mis ikkagi püüdis,
oli süda, mis ihkas armastust
ja ego mehe järele hüüdis.
Nüüd olen ma uus, kuigi punane,
sellest nii pea ma ei loobu.
Võib-olla veel kunagi kohtume, .....
Pärastlõuna
Minu lemmikaeg on pärastlõuna,
kui uss on juba uuristanud õuna,
rammestus nii kontides kui keres
ja madalik on soojaks läinud meres.
Siis ma võtaks julgelt riidest lahti,
kui naabrimees ei pea veel aknal vahti...
Su kõrval lesiks hetke või ka paar,
kuni jälle hing ja mõistus klaar.
Ma tunnetaksin, kuidas süda lööb,
minut krõbistades tunnipitsat sööb,
kuidas elu muutub tasapisi ajaks,
ilma et ma seda juurde vajaks!
Ma kuulaks, kuidas vaikselt tiksub kell,
kuis tuviparv lööb laulu katusel.
Õhku joonistaksin sõrmesüdameid
- ja ära ma ei kustutakski neid.
.....
Päris kodu
Ma pole iial tahtnud
nõnda ringi rännata,
pakkide ja kohvritega
jännata,
rakettidega võidu
päikest jahtida,
kaugelt-kõrgelt
niidumurru vahtida.
Olen ikka tahtnud olla
seal, kus Sina,
leida üles põld, kus
kasvab lina,
sõber olla sipelga ja
teoga,
allika seest juua
kahe peoga...
Ma pole iial tahtnud
sinna-tänna sebida,
piletite kontse-kandu
rebida,
tarbida fitnessi ja
kultuuri,
näha pilvelõhkujaid
ja tahmalinnu suuri.
Olen ikka tahtnud
joosta paljajalu,
tunda eestlasele omast
hingevalu,
kanda metsa vahel
pitsi ja ka roosat,
mõista mõistukeeles
.....
Pillimehe naine
Pillimehe naine ei saa iial tantsida -
tema võib vaid kohvi-koogi vahet vantsida.
Pillimehe pruut ei saagi öösel magada
ja päeval tuleb kallimale rahu tagada.
Meremehe naine ei saa pilvi vahtida -
vaja lasteaia-kooli kohti jahtida,
kirjaniku kombel postikaste sobrada
ja majakate valgel mööda randu kobada.
Sõdurpoisi naine ei saa iial istuda -
muidu võivad jalad kogemata ristuda,
kui kureparved juhuslikult mööda sõuavad,
enne kui kõik laigulised koju jõuavad.
Presidendi proua ei saa iial töötada -
aega tarvis kleite allapoole vöötada,
pottidega-pannidega kõ .....
Talve kuub
Kumavatest taeva väravatest langeb helbeid,
neid valgeid, nahka silitavaid, helgeid.
Nüüd kui tuisuväravad on valla,
kogu loodus ja maa jääb valge koheva vaiba alla.
Kõik kohad on täis keerlevate lumehelveste lusti,
ei ole kurbi, üksildasi kohti, pori loikusi musti.
Kumava teki endale peale on kogunud aas,
puhkab rahus ka kunagi lilledest pungil olnud laas.
Uue kuju on võtnud põhjatud rabad ja vesised sood,
vaikseks on jäänud vete kiired, vulisevad vood.
Härnalilledega kaunistatud aknast ei näe ma enam rammusat mulda,
ei saa ma enam katsuda seda vilja kandv .....
Minu laul
Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal,
minu mõtted minu suul.
Hanekesel hane jalad,
aol ning ehal oma loit.
Oma tunne igal kehal,
igal vaimul oma toit.
Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal…
Mitu haru elupuul!
Igal armul oma sarm,
igal sammul oma king.
Oma värin igal haaval,
igal punktil oma ring…
Igal lapsel oma hing!
Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal,
minu süda minu suul.
/Mari*Uri/