Sõnale valus leiti 503 luuletust
sulepeaga kirjutades
kasta tindipotti sulg
nutta värssides sellest
päiksest soojaks läinud muld
su ümber õitsemine helde
elanud oled juba mõnda aega
ikka ent ära ei harju
roostetab sirel veri valus
sellest karjub Sinagi mööda minnes
vaid lihtsalt lausud ah mis narrus
kui sirelisse nagu poissi armud
B. Pasternakist mõeldes
Märg
See ilm jah meil saast
vähemalt öö oli ilus
tehakse päris suvest paast
nautijatele teema valus;
mai oli seni kuivem
korralik sadu alles täna tuli
nagu reede, tuju taas halvem
passin oma sängis istuli;
sest ärkasin selle peale üles
kuidas nagu vali tuul tõusnud
meel märja peal eksles
siis tagasi magama läinud;
kui uuesti ärkan
tunnen, et vesi majas sees
ümbrust katsuma tikkan
on märga palju all ees;
arstid räägivad, miks
et tohi dušši all kusta
vee valangul meel ekstaasiks
ja seda ongi nüüd kosta;
kuidas ärganud haisu sisse
tänu vihma tõttu .....
Sõbrad
valus on mõelda
et samal ajal oli Sul lõbus
kui mina istusin haiglas ja võitlesin endaga enda elu eest
kartsin kõike
ei näinud lootust
mitte millegis
ma olin must auk
nagu vend mulle kogu aeg ütles
ja minu sõbrad olid
strateegiamängud, kitarr, muusika ja ravimid
siiani vast
ma ei tea
see pole Sinu süü
Armastus
Sina, mu südame sõber,
saatuse kingitus elult,
täna ma Sinuga tulen
läbi elu nii rõõmust kui valust.
Kandes Sind alati meeles,
hoian ja armastan Sind,
me räägime tundmuste keeles,
meil ühiseks saanud on hing.
Aeg kaob, me oleme koos,
pole tähtis, mis ootamas ees,
meil ühised jutud ses´ loos,
Sa oled naine, mina Su mees.
Me kodus on kodune tunne,
hubane, armastav, soe,
me ühiselt täname õnne,
mis sügavalt hinge meil poeb.
Meid alguses ainult on kaks,
siis kolm ja võib-olla ka neli,
kuni rajal saab otsa me jaks,
armastus kestma jääb seni.
- Tarmo .....
Cleopatra
Kui ma vaatan neegreid
siis šokolaadist küll ei teki isu
seda värvi kuju serveerib meid
palju paremini, kui on kakao oa sisu;
ja nimel tänapäeva rahvas
eeslistab multikultit igalpool
uue saastaga meedia nähvas
isegi Egiptlastel perses nool;
et Cleopatrat mängib keegi tõmmu
ja pole vahet, et näitlejal nina ilusam
kui teada etniline päriltolu ammu
kes on Cleopatra ja tõde on valusam;
kui teised tõmmud peavad rassistlikuks
saadet, kus neeger on kuninganna
siis parem, et seriaal tagasi tõmbuks
muidu enam pileteid puhkusele ei anna;
külajutud räägivad, et Cl .....
Teisel pool kuud
Teisel pool kuud
unenägudes kokku saime
vaikis Su nukravõitu suu
pilvede lõksu lahku jäime.
Raske on kanda hinges
seda rääkimata valu
oleme ühendatud veel
selles kõrgemas valguses.
Elu see on läbiv
magusvalus unine hetk
armastus ses' oma koha valib
teadmata selle hinda et -
ilma Teise pooleta ei saa...
Ema süles
Laps see oli ema süles, ema süles kiikumas,
üles korraks ärkamata, ärkamata uinumas,
Ema lapsel tegi pai, tegi pai ja naeratas,
õnnepisar naeratades, naeratades põse peal.
Kui on valus lapsekesel, lapsekesel pisar siis,
ema käte raviv toime, raviv toime valu viis.
Laps see kiirelt kasvas suureks, kasvas suureks, tugevaks,
südames on ema hooles, ema hooles, hinges ka.
Ema saab kord vanaemaks, vanaemaks hellaks, heaks,
lapselapsi oma süles, oma süles kiigutab.
- Tarmo Selter -
2023
Eesti elu
Kui kustumas hetked ja lootused elus,
kadumas armastus, ilu,
elada praeguses ajas on valus
ja raske nii Sinul kui minul.
Euribor tõuseb ning kadud need kaovad,
töökohtades tekib pankrott,
lapsed, koos nendega isad ja emad
elus otsimas uut kohta on.
Riiklikud maksud on tõstmas me koormat
inflatsiooni varjus veel siiski,
valitsus ütleb: "Kõik hästi on, oota,
küll teile ka pudeneb miskit!"
Eelarve miinuses, makse on vaja,
kuid milleks siis luisata aina,
poliitkorrektselt vaid keerutab Kaja,
ei räägi, mis hinges veel painab.
On maailmas sõda, koroona see jääb,
.....
pusisin Andrei teemal edasi
on igas armastuses varjul
ka tema paratamatu hukk
ükskõik kuis hing ei karjuks
jääb järgi üksnes tuki
kõrval mustav tukk
kustub kire lõõm
veres olnud suudlused
need õnnevalus ööd
pilgeni täis päikest rõõm
eha valgusena ehk siiski alles
me armu miilav hõõg
Kombits
9 aastane tüdruk on oma sängis
mingi asi lookleb ta peal ja taga
ta ei tea, mis mängu ta mängis
päev varem ühe võõraga;
see on kui mälestus, mis ei lase lahti
isegi järgmine aasta pärast kooli
istudes kiigel peab ta vahti
kojuminekust veel ei hooli;
sest mõtted ümber trauma keerlevad
mida kombits hoiab meeles
kehaosad ja sinikad ikka valutavad
pole head kuulda ta keeles;
millal on aeg õige
et oma väärkohtlemisest räägib?
isase puudutus on kui lõige
pubekana valus mälestus nöögib;
iga kord kui ta poiss intiimsust tahab
pigistab kombits kaela ümbe .....
Linnukese kurbus
Mis kükitab see linnukene põõsas,
nõnda haledalt siutsub seal?
Vilksti pea käib siia-sinna,
vihmspiisad lehtede peal.
Tuul see raputanud põõsast valusalt,
linnu süda kurb on,
siutsub haledalt,
leinab linnupojukesi,
kes veel munast koorumata olid.
Leinab linnuemake,
kurb on tema lauluke.
Taevas on nii pilvine,
lein kohale jõuab minu hingele.
ärgata ei taha
sajab vihma
ärgata ei tahtnud
avada silmi see
olnuks kui ilmsi
minu pärast unes
õlgade vappudes
öösse nutsid
hääletult kurtsid
nagu lapsel silitasin
Sul kaua pead
mida teha ei teadnud
tundsin vaid nüüdsest
üheks meid seob
ka see valus silmavesi me
hing millega Sind ja mind
ennast öösel puhtaks pesi
õlgu silitades tasakesi
sellest sina ei peagi
sellest sina ei peagi
saama aru miks ema
aastaid kiriku treppi
pesi mulle valusalt
armsaks sai kellade helin
mis taevasse tõustes
hinge viis endaga kaasa
mis pidi alla maa
peale jääma
kuidas kuminas kostus
vastu hellus ja puhtus
mis pilvi ja rohtu tuulena
puutus kella löökides
iga kord otsatu nukrus
inimese pärast vastu kajas
noorukina
kuu valguses Sind juua
ilm nii luua
taeva all kus ainult
õrnus puhtus
ära ütle see kunagi
kuhtub leekides hukkub
võimalik vaid poisieas
siis kui käharates lokkides
meil alles pea
*
kord olnud armu leek
meis päriselt ei kustu eal
mis hõõgund vere sees
jääb sinna igaveseks
ta nagu aknas tähe valgus
öösiti mis tuppa valgub
*
öö saab otsa akna laual
tilkuv küünal
enam Sind ma eal ei kohta
Su suu mu nime valus hüüa
mis oli tagasi ei tule
saab veel vaid uneks
mälu sinna ukse suleb
kaod kuhu Sina mu arm
meis olnud lemb ja sarm
Saatmata kiri
Kuhu kadusid Sa mu südamest,
kuigi seisad täies hiilguses mu ees?
Nii külm on vaade Sinu silmades
oled justkui jäätunud mees.
Päikegi Su südant soojenda üles mulle, nii võõraks jäänud olen ma Sulle.
Millist süüd küll endas võiksin kanda?
Milline patt on Sinu hinge peal?
Sa siiski rääkida võiksid mulle, südant puistata.
Mul paljut öelda oleks Sulle,
tean, tõtt on valus kuulata.
Armastus täis on keerdkäike. öid pimedaid,
tundmatute liblikate tundeid
ja leeki. mis kõrvetab.
Jäägu see kiri mulle,
las lebada mu öökapi peal.
Sel kevadel Sa ei tulnudki
Sel kevadel Sa ei tulnudki mu juurde.
Kas tõesti minu armastus läks tuulde?!
Kas liialt õrnalt sosistasid huuled?
Ma siiamsani vaevlen armuvalus suures.
Ei usu ma, et läksid teise juurde,
uut kevadet otsima.
Minu südames on kevad palju suurem,
ilma Sinuta mul hing ei rahu saa.
Valge kirjatuvi ilmutas end unes,
tiiba ripsutas
ja lendas minema...
Mina hingeahastuses suures
ei saanud pisaraid pidama.
Sel kevadel Sa ei jõuagi mu juurde,
kuid kõik kevaded ei ole otsa saand.
Tean, kunagi jõuad minu juurde ühel kevadel-,
seda kindlalt ma tean.