Sõnale viimane leiti 139 luuletust
Tee bermuudasse.
Need jalad läksid,
Mööda vanalinna mäkist.
Et saada täna hukka,
Jalutati bermuda kolmnurka.
Alustati esimesest baarist,
Ei hoolita joodud laarist.
Astutakse järgmisse kohta,
Kuni jalad ei kanna,
Baarmen juua ei anna.
Veel viimane pauk,
Pimedus ,mäluauk.
Ärka!!!
Kui ärkad ja silamd avad
Kui terve elu oled magand
Siis elu tunned, kuuled ja näed
Kuid miks...
...ainult siis valu tunned ?
...vaid kohtuotsust kuuled ?
...oma matuseid näed?
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
Ja tunne...
...rõõmu, et kallis sinu kõrval
...uhkust, et pisike su põlvel
...ärevust, mis tulevik hoiab
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
Ja kuule...
...sooje sõnu mis lausutakse
...palveid ja soove, mis palutakse soovitakse
...häält oma hinges , tukseid nende südames
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
.....
Hingates ööd
Ma hingan sisse pimedat ööd,
mis lõpuks taaskord on minu.
End vastu ta varje löön,
vaikselt sosistades palun.
Mõrkmagusad pisarad palgel
ja kõrbenud usk minu sees.
Huultega vormin ma palve,
mis siiski kindlamaks ei tee.
Kuid üks kristallselge kaneeline hääl
vaidleb mu kurbusest tilkuva minaga.
Mu sisse ta särav peegeldus jääb
ja pehme lohutav puudutus sinama.
Ta palub: "Laula närbunud õitele,
valge lumega kaetud, mis on.
Sa vajud surmaga sõideldes,
suudle, teeksle, et elus nad on."
Ma rahunen unepilvede varjus,
päikeses kuivanud taim .....
Sundseis
Kõht täis valust,
võetud liikumine,
vaigistatud hingest,
piin on hingamine.
Pole luba jätkata,
see hetk on paus,
julm käsk seisata,
elu on teise peos.
Sund otsa vaadata
enese karjetega.
Tal aega oodata,
mil hirmutada painetega.
Pilk too valu näitaja,
rohuselt uimane
kuniks pole hinge täitjat-
see valu pole viimane...
vaprus
Elu, see õrn ja habras
Vahel kui viimane tõbras
Võtab sinult kõik
Ja siis jätab
Ongi tema võit
Ta ei taju piire
Tulema on üsna kiire
Lihtsalt tuleb ja võtab
Viib ära viimsegi
Ei huvita teda kui piinled
Ise pead leidma selle väe
Et tuleviku poole sirutada käe
Haarata sellest, mida näed
Sellest, mida elu pakub
Kukud, siis jälle tõused
Pistad pahna põue
Neelad alla
Sülitad välja, elad välja
Oled vapper.
Ise, ainult ise
Käi sisse uued rajad
Need uued huvitavad
Leia see aeg
Ole vapper
Nüüd on õige aeg
libastumine
mind tõmbab
peeglite sisse
eesriiete kardina taha
kus näha on
varjatud nišše
kuis vahetad
sulgi ja naha
mind kisub
pidude peale
kus hiilides einestab nälg
kus vägivald
kannab kalosse
et maha jääb
räpane jälg
mind veab ka
pimeda varju
kus lähebki valguse piir
seisan seal vaikselt
ei karju
mil kustub see
viimane kiir
siis näitan, et näete
te pärast
on maailmas valu ja piin!
aga minust te võitu
ei saanud -
sest ikka veel
loodan siin
Sanya
Nüüd on juba liiga hilja
Sa ei tea, millal tuleb viimane päev,
see hetk, millal kõik mustaks läheb.
Sa ise ei saa sellest arugi,
kuid näed, et kõik teised nutavad.
Nüüd sul on rahu palju ja veel varugi,
siis nad lille peenralt võtavad.
Miks nad alles nüüd mind tähele panid,
miks nad mind ennem ei valind..
Nüüd nad räägivad küll must head,
ennem olid ainult minu vead,
mida ma nii ja naa parandama pean.
Miks nad alles nüüd mind avastasid,
kas nad mu terve elu lavastasid.
kahju et sa alles nüüd mind armastasid,
kuid on juba liiga hilja...
Ainult
Saladus
Sa ei teagi üldse, mis minu südames toimub
Kui meie pilgud kohtuvad kõrvalisel teelõigul
Ja sa võtad mul käest
Ja püüad tabada minu pilku kui see eksleb lumisel teel
Justkui püüdes leida kauneimat lumehelvest
Sa ei teagi üldse, et m a e i t e a kedagi peale sinu
Ühtegi inimest
Ma tunnen ainult sind
Sind , keda ma olen tundma õppinud
Ja see hirmutas su hinge
Kui sa mu pilgu lasid lahti rahvast täis toas
Ja pühendusid elule kus poleks raasukestki mind
Kui kõlas viimane noot muusikas ja sa pöördusid nurga taha,
Ma tean, p .....
"Jälle hommik"
Viimane nädal enda eest pole kandnud hoolt,
öösiti olen ärkvel ja päeval jälle magan.
Unereziim sassi löödud elu poolt,
mis vahepeal karm, kuid õiglane.
Suunan oma silmad ma taevasse,
pilved mängeldes lahkuvad,
ilusale ööle ruumi teevad,
mu pilk tugev kui liiper kinnitatud maasse.
Armunult silmitsen neid säravaid tähti,
samas linnatuled vaikselt süttimas.
Valus reaalsus tagumas jalaga perse,
kohusetunne, nimetagem seda nii.
11.11.2015
"Ta vajas sind"
Tema esimene langevarjuhüpe,
lennuk kogumas kõrgust.
Saavutatud viimne piir,
nüüd teha tuleb vaid lüke.
Tal on vibra sees, on veidi närvis,
soovitakse edu, seda läheb tarvis.
Mis nüüd juhtuma hakkab...
südametöö sellest hetkest lakkab.
Ta hingab sügavalt sisse
ja avab ukse.
"Soovin hauale nartsisse!"
Süda teeb viimse tukse.
Eemaldub ta lennukist
näol pehme naeratus.
Ta on rõõmus, kuid vaid viivuks,
puudus elukindlustus.
Sööstes maa poole
näost kaob naeratus.
Kurb lõpp sellele loole,
peagi alles tast mälestus.
Kätte jõudmas aeg, v .....
Elavad hauad
Sügaval merede põhjas
On märjad ja jääkülmad hauad
Seal meelespealilled ei lõhna
Ei istu seal rättides prouad
Praamid sõidavad edasi tagasi
Haudadest üle ja läbi
Vaid pimedas öös kui muu jääb vagusi
Ja sõna saab lainete vägi
Siis igal on rääkida lugu
Ja soovida viimane soov
Hommiku jahedas udus
Laine lugusid kaldale toob
Valges vahus on natuke kurbust
Ta kurbuses palju on ilu
Sünnib ingel siis igast vees surnust
Kes kannavad edasi elu
Merelaines on tuntavat jõudu
Tema väes leidub mõndagi püha
Musta mulla all tundmata õudu
Hauad merevees elavad üha
-Tiina Nuum-
Sinule
Sinu säravad silmad,
on justkui armasus.
See soe kallistus,
ning õrn puudutus.
Viimane suudlus,
oli kui kirg.
See esimene musi,
oli nii magus.
Sa oled nii hooliv,
ning nii truu.
Sul on hea lõhn,
mis hävitab mu viha.
See viimane kohtumine,
jääb mulle kiindumuseks
Märg haud
Heledamad küünlaleegist
silmad, mis täis kurbust ja valu.
Vaatan ennast peeglist,
seda valu ma enam ei talu.
Igal õhtul mõtlen ma sinust,
lauanurgal auramas kakao.
Silmad täis kurbust ja igatsust,
sest mälestused ei kao.
See öö oli külm ja pime.
Järsku tõusis torm
ja tuli suur laine,
mis ümber lükkas
me väikese laeva.
Karjud ``Appi``, aga keegi ei kuule.
Ujun, võitlen elu eest.
Tahan tagasi su juurde.
Viimane suudlus,
su huuled on külmad.
Viivuks saame üheks,
see on suudlus enne surma.
Mu käte vahelt vajub
su elutu keha,
triivin teadmatusse, .....
Surematu
Siis kui sa näed,
et nad tulevad tapma.
Kui nad tahavad kallimat,
kõike, mis sul on
ja mida sul pole.
Kui neid ei huvita
su karje,
su huuled moodustuvad o-ks.
Kuid su südantlõhestav karje
jääd ära.
Pole kuulda piuksugi,
vaid sina ise kuuled:
valusat, seesmist karjet.
Viimane pisar,
langeb kurbuse maale,
ning sööbib maasse.
Ja kas sa siis sured?
Süda ja poti
Südamed on erinevad -
erinevast puust,
nagu linnulaulukesed
erinevast suust.
Südamega hindamine
selgelt libe tee:
arvad, mis on esimene -
teisel viimane...
Südamega loodud suhted
tihti lä'evad katki -
pole sellest südamest ju
kasu vähematki…
Südamesse tihti võtad,
mida pole vaja -
ja siis leiad kannatamas
enda kogu aja...
Südamlik on liiga pehme
väga mitmel puhul -
süda liigub liialt tihti
kohalt karmil juhul.
Süda on kui lilleke, mis
aina kastmist vajab,
muidu ta su enneaegselt
hauda ka veel ajab...
Süda olgu nagu pärl, mis
pärlikarbi sees -
peid .....
Ilusat sünnipäeva
Ilusat sünnipäeva sulle,
sinu auks ma uhkelt puhun seebimulle.
Täna pead sa kindlasti lööma lulli,
vahet pole, kas püüad kirja või kulli,
Täna saagu sa palju kingitusi,
ja sulle kõige armsam inimene, kinkigu üks suur musi.
Olgu see päev hästi päikseline ja ilus,
isegi kui istud puude embavas vilus.
Täitugu täna viimane kui sinu soov,
olgu päikest ja õnne täis sinu hingehoov.
Täna ei või keegi sind sikutada,
sinu kõrvu peab jõudma naer ja lõbus jutuvada.
Täna viigu sind, su mõtete laev,
sinna kuhu ei ulatu mured ega vaev,
sinna kaunisse paika, .....
Sügisehõng
Sügisehõng
Surmale määratud lehed
Tuules tantsivad puud
Maa puhas lõhn
Pilved kingivad aina vett
Hüvastijätukolmnurgad taevateil
Eestimaa sügis
Nukker ja rahulik
Päikese viimane naeratus
Külmetavatele puudele
Külmetavale maale
Sügisehõng
Igal aastal uudne ja erinev
See sügise sünd
Ja mu säravad suvepäevad
Ära lendavad üksteise järel
Lõunamaale
Sooja poole
Päikese paitust otsima
Üksi ja alasti
Seisan kui äsja toretsev vaher
Kõik mu kirevpunased lehed
Ära must lendavad
Sügisehõng
Ainult minuga jääb
Jagama homseid päevi
Maren Toom 1981
.....
Vähivunts ei hüüa tulles
Vähim, mida te oma tervise heaks teha saate,
on onkoloogi juurde minna.
Seda pole Vähimatki põhjust karta.
Isegi, kui te selleks Vähimat vajadust ei tunne,
väisake siiski Vähiarsti.
Üheks esimeseks Vähi tundemärgiks
võib olla Vähimus
ehk Vähist tingitud väsimus.
Välistage Vähimgi Vähirisk Vähistamise
ehk Vähi vahistamisega.
Viimane võib väga väärtuslikuks osutuda
eriti Värhi ehk
värske Vähikolde puhul.
Vähistagem Vähk võimalikult varakult.
Kuulugem pigem selle vähemuse hulka,
kes Vähimalgi viisil,
olgu see siis kas Vähast
ehk vihast Vähi v .....
Ma ei teadnud
rinnus piiritu tühjus
kust läinud sa
ma eales ei teand
mis kummitama jääb
tean, et segasin
valesti nihverdasin
kuid jälle und
sinust jäänud kadunuks
draamat me tundsime
üksteise külgi nülisime
ähvardasime, kaklesime
unustamise, kadunuks jäime.
viimane tõmme, üksik saar
tung vaevlemisest, üksikuks
jäämisest, lahkun siit
vean kaasa unistusi.
neid