Sõnale ving leiti 149 luuletust
Tühi tuul
Tühi tuul ulub ja tallab
tühjal väljal
Alles siin õitses ja haljendas maa
Tühi tuul kolistab
koduõuel
Alles siin kostus kilked ja naer
Tühi tuul kiigub pihlaokstel
Alles siit pesast välja
lendas üks linnupaar
Tühi tuul vingub tahmasel
korstnal
Alles siin seisis üks kodumajake
Tühi tuul tõuseb tuhinal
lendu
Pisaraid jääb pillama
taevakaar
Põder sai kullast hambad
2:1 oli viimane mäng
hokis Soome vs Venemaa
Karule oli see äng
et põdrast võitu ei saa;
Rene Fasel oli vingunud
et kaotati kaitsele ja õnnele
Soome võitis, sest hokis vilunud
vääriline vastane idanaabrile;
see viimane duell
oli laks Karu egole
heliseb lõpukell
kutsub kaotaja minekule;
aga kuis lõpeb olümpia
sõda uus nädal lubab
jätkub etniline utoopia
ida tuld söödab
Tegin kuusepuust krati
Ostsin jõulupuule hinge
vanapaganalt pühade jaoks
see saab olema vinge
et kuusk midagi head tooks;
"Anna tööd!"
uhked püssid ja €urod
mida kohvrites kandis
tänaval on spordiautod
see rikkuri tunnet andis;
"Anna tööd!"
lemmiktoitu ja glögi
vaatan pilti kahvatult
sest sain kauniks oma köögi
häid lõhnu on lõputult;
"Anna tööd!"
siis nätsutan oma sülge
kui tõi kuusk naisi ilusaid ja häid
keda sidunud oma ehete külge
nendeks prünette, blonde ja punapäid;
nii saan suu magusaks
mitme erineva auguga
teen pühad .....
Mina...Tema päikesekiir...
Ta kannab mind kukil,
võtab mind sülle,
kiigutab nii, et lendan ma.
Nätsu närides keelab magama jääda,
õhtul üksi ei luba mind välja.
Haigena keedab ingveriteed,
ennem ekskursiooni,
loeb sõnad peale.
Ostab vile, juhul kui...
metsas ma peaksin kaduma.
Ükskõik kus olin,
häda küüsist ta säästis,
päästis mind.
Päikesekiir, valgus tunneli lõpus,
lootus...
kuid üks moment ta pillab mind.
Usaldus kaob. Valgus kustub.
Ma ei ole enam osa temast.
Kes ma siis olen?
...
Hirmutunne
Kõik on tasa,
kõik on vaga,
hommik piilub aknasse,
seinakell käib ühte rada,
aeg on liiga varane
Puuoksad väänlevad
pilvede poole
raagus ja lehitud
kusagil on kuusepuuke
kaunilt ära ehitud
Kuulda tasast tuulenuttu
akna taga vingumas,
ulgumine muutub valiks
tõmban ette kardina
Üksi olla ei ma tohiks
hirm ei lase uinuda
We are
We will live before the dawn.
In the night, where we are born.
We will earn the right to live.
Right to fight and right to give.
We are lovers of the land.
Loving all with a loving hand.
We are fighters of the night.
For what is true and what is right.
We are layers of the law.
They get less while we take more.
Could you love
Could you love me like you do?
If I wrote poems about you?
Take my time all day and night.
Write up all the words I might.
Could you love me like you do?
If I bought all the things for you?
Jewels, gems, what you adore.
All those things and little more.
Could you love me like you do?
If I was simple just like you?
Sleeping until dusk had come.
Living life, just having fun.
Could you love me like you do?
If I was selfish just like you?
Not caring about anyone.
Taking things and being done.
Could you love me like you do?
If I gave my soul to you?
Give you all I ever had .....
Mõrvamas minevikku
Valede võrgustikus, põimunud hirmus,
võrdlusesse kiindund, turvaliselt pihus,
ainult vingub, võitluses ei liigu,
maailma serval ega ei kiigu,
koomale kisub silmus, iga päev,
iga hääl seal pääs, polnud väärt,
kõike seda, mõte pooldub lebab,
ennast ei leia, ketrab teemat,
edasi liikumata, petmas, igat silma,
jäänud ilma, enam ei hiilga,
aega viitmas, spritz teid niidab,
korraks teile veel pilvedest kiikab,
vaid ennast piinand, saaks ju lihtsalt..
Elada, vana tuleb läbi lugeda,
enne kui uue peatüki saab keerata,
kuiva neelu neelatad, peni koorma kaugus,
auku en .....
Mini Zoo
Läksin onupojaga Mini zoosse
astusime uksest sisse
madusid vaatama tulime
saal selleks on pime;
kuulsime naise kiljumist
rästik olevat põgenenud terraariumist
rüseluses kokku põrkusime
pimedas ringi jooksime;
kes mao leiab, saab auraha
nii ajasime Jukuga riided maha
mõtlesime jope ja pükstega püüda ussi
ajasime end põrandal krussi;
tundsin midagi tillukest vingerdamas
rästik on siin samas!
onupoeg aitas kaasa
nüüd on paanika tasa;
püüdjad said tulema
nad panid tuled palama
paistab, et me polnud madu püüdnud
vaid üksteise nokust haaranud;
aluspü .....
Ma armastan üht vaksalit
Ma armastan üht vaksalit
ja vaksalis pimedat pillimeest.
Ta särgikrae pisut määrdunud,
kuid kikilips kindlalt on ees.
Talle väärikust on antud,
missest,et pime mees.
Õrnalt pillikeeli paitab,
viiul vingub,haliseb.
Möödakäija viskab mündi,
müntki kurvalt kõliseb.
Kui mul igatsus poeb põue,
kurvastus poeb südame.
Vaksalis end leian jälle,
seal mu pime pillimees.