Sõnale väga leiti 575 luuletust (pop)
Eestimaa
Mu kallis Eestimaa,
oled mu kodumaa.
Oled päris väike,
aga ilus nagu päike.
Su metsad väga suured,
siin maal on minu juured.
Külm on su meri,
viljapõldudel palju teri,
olen õnnelik, et soontes
voolab mul eesti veri.
Su lipu värvid sini, must ja valge;
kui heiskan ta, see puna toob mul palgeil.
Siin lapsed üles kasvatad
ja kõiki meid sa armastad
ning kui ma õhtul magama,
siis tihti sind ma unes näen.
sünnipäev
Täna on tähtis päev,
ju sul on sünnipäev.
Kingime sulle midagi,
et rõõmustaksid vägagi.
See on sinu päev,
sa saad ju aasta vanemaks.
Tänane hommik rõõmustab sind,
sest sinu akna all siristab lind.
See päev sa saad kingitused
ja sul on nägu täis sära.
Kõik su sõbrad soovivad õnne
ja see päev jääb sulle kauaks meelde.
I.R.
Sind Surmani
Sind surmani küll tahan
ma kalliks pidada,
mu õitsev Eesti rada,
mu lehkav isamaa!
Mu Eesti vainud, jõed
ja minu emakeel,
teid kõrgeks kiita tahan
ma surmatunnil veel!
Kuis, maa, nii hellast kannad
su lapsi käte peal,
neil annad leiba, katet
ja viimast aset veel!
Tõest’, armsam on mul hinga
su põues, Maarjamaa,
kui võõral piiril õnnes
ja aus elada!
Kuis on su pojad vagad,
nii vaprad, tugevad!
Su tütred, nagu lilled
nad õitsvad nägusad!
Ja sinu tuul ja päike
sind õitsel hoiavad,
ja kõrge kotka tiivad
kuis hellast katavad!
Ja tihti siiski leian
su .....
Hommik
Las päike paistab su teel,
Ja õnnelik olgu su meel,
Ning hommikul ärgates särad,
Eilseks jäänud kõik kisad ja kärad.
Ma soovin, et oleksid täna,
Välja elanud kõik enda raevud,
Uus päev algab ilus ja kena,
Täna miski sind enam ei vaeva.
Tõuse, sära, kui tunned, et köögist
Tuleb lõhna valminud söögist,
Väike neratus tekib su suule,
See on vägagi tähtis ju mulle.
Vaikselt vaatad, peagi sind emban,
Kingin rõõmu sul - terve laeva,
Soovin päikest ja ütlen - "lenda"
Kingin hea meele alanud päeva.
Tiina Klemets
Pääsukese nääridˇ
Piiri-pääri, piiri-pääri,
Kus on pääsukese näärid?
Kas sa siis seda ei tea -
Lõunamaal ta pühi peab.
Neegri poiste palmi all
Tuleb üelda salmi tal.
Piiri-pääri, Piiri-pääri,
Mis saab pääsukene nääriks?
Seda nüüd küll ei tea -
Oi, see kink on väga hea!
Nääriks saab ta suured prillid,
Et, teaks karta krokodilli.
Süda ja poti
Südamed on erinevad -
erinevast puust,
nagu linnulaulukesed
erinevast suust.
Südamega hindamine
selgelt libe tee:
arvad, mis on esimene -
teisel viimane...
Südamega loodud suhted
tihti lä'evad katki -
pole sellest südamest ju
kasu vähematki…
Südamesse tihti võtad,
mida pole vaja -
ja siis leiad kannatamas
enda kogu aja...
Südamlik on liiga pehme
väga mitmel puhul -
süda liigub liialt tihti
kohalt karmil juhul.
Süda on kui lilleke, mis
aina kastmist vajab,
muidu ta su enneaegselt
hauda ka veel ajab...
Süda olgu nagu pärl, mis
pärlikarbi sees -
peid .....
Sõdur tuli koju
Olen kaugel,sõdin kodumaa eest,
hoolime,oleme kõik ühe mehe eest.
Ei nori,ülesse näitame vaprust,
pole aega,et näha kaklust.
Plahvatused ja surm,
kõik see väga kurb.
Ei ole hetke,mil oleksin siin valvel,
kas või paljajalu kraavis,talvel.
Ainult elus hoiab mõte see,
kodus ootab naine,tütreke.
Ema nutuselt,tule tagasi poju,
ei muud,tule lihtsalt koju.
Lahkun siit,tagasi vaatan,
oma käitumist,iseloomu taastan.
Jah pere,tagasi tulen,
selle verise mälestuse sügavustesse sulen.
Marko Vaima
Kes tegi lapse?
Kes tegi lapsele need kaunid kulmud,
kes andis lapsele ta moosisuu?
Kes valis lapsele need kommipõsed,
kes kikitas need kõrvakuud?
Kes tuletas need tantsujalad,
kes kinkis lapsele need kallikäed?
Kes pani lapsele ta plõksusilmad,
kes tekitas need õlamäed?
Kes voolis lapsele punaseks vere,
kes sättis paigale ta patsipea?
Kes peitis tema sisse tilgamere,
kes lükkas pärlitesse hambarea?
Kes jagas lapsele ta jutukeele,
kes nipsas näkku selle naljanina?
Kes külvas talle tema lillemeele,
kes maalis mänguliseks maailma?
Kes noodistas ta hääleviisi,
kes mõõtis .....
Minu kevad
Kevad ja viimane veerand,
kool saab varsti läbi,
mul külmast tõsiselt villand,
olen õnnelik et talv on lõpuks läbi.
Hüppan üle loikude
ja sammun üle pori,
et saaks minna paikadesse,
kus mul minna vaja.
Muusikakoolis varsti
tuleb eksam raske,
kuid õppida ju pole mahti,
kui õues soe ja päikseline ilm.
Kool saab läbi,
jõuab soe suvi,
suve ootan ma väga,
et saaks rannas supelda
ja koolist puhata.
Võõras sõber
Sa tulid kui täiesti võõras
käes leekivpunane roos
kuid millega tutvust saab mõõta
kaua selleks peab olema koos
ühel päeval võõrast saab tuttav
vahel sõber kuid hoopiski võõrdub
elu kahjuks me ümber on ruttav
tuttav möödub, kuid tundmatu pöördub
peatub hetk ja ma selgelt näen
nendes sinistes silmades ennast
hetkeks puutuvad kokku me käed
möödub hetk, aeg edasi lendab
aga kripeldus hinge jääb alles
kas me kohtume millalgi veel
kas öelda ma saan siis talle
mul sind näha on väga hea meel
Gailys
Koolivend
Tal olid kõrvalised silmad,
loomulikud lokid,
loomuldasa leebe maine,
paksud kirjaplokid.
Ta ei toksind arvutisse
uut identiteeti,
aga teisi ka ei sarjand -
miks tast lugu peeti.
Haruldaselt madal ego,
meeletumalt heitlik,
uskumatult siiras nägu
lõõbi taha peitlik.
Nagu väike Juhan Viiding
sebis kõigil jalus,
igihaljalt oodatuna
sisselaskmist palus...
Oli tihti, väga tihti
ingliks kõrvalistmel,
hoides alal tundekihti
ellujäämis-ristsel…
Lugudel on lihtsad lõpud,
õnnelikud ikka -
hommikusse õhtud veavad
inimhinge rikka.
(Pühendus: Ott Kilusk .....
õnne
siilike väike,
lilleke, mu päike,
õnne sul olgu,
juurde veel tulgu,
õnne sulle ma soovin,
luuletada vaikselt proovin,
kinki mul sulle pole,
ära mind seepärast väga suge,
kuid saadan kallistusi sulle,
miskit muud ei tule pähe mulle,
või siiski veel musi või kaks,
see oleks igapäevane taks,
loodan, et see ei lõpeks,
läbakäega vastu mu nägu - LAKS!