Sõnale väikene leiti 76 luuletust (parimad)
Eesti keele ilu ja valu
Eesti keel meie oma emakeel.
Nii kaunis, nii habras, nii kaduv,
Nii kaunilt edasi kanduv.
Selles keeles on kuulda me paksude metsade kohin, lainete mühin ja Kaljuste helin
Selles talletunud on esiisade jutte
ja kaugete aegade keelt.
See on kui meie salakeel, keegi ei mõista ei aru saa.
Üks väikene rahvas vaid tunneb ja teab ning südames edasi kannab.
Selles keeles on kuulda me valu, orjus ja ikalduse,
aga ka vabadusjanu ja võiduhõigete noot.
See on ühe sitke rahva põhjamaine ja haldjalik keel.
See kestab me ajas ja ruumis ja rahva südameis.
MINU EESTI
Ma sündisin siis, kui Eesti oli juba vaba.
Ei tea ma seda pikka kannatuste rada,
Mida esivanemad iga päev elasid,
Mida nende vanemad veel kogesid.
Minul Eestis on elada nõnda hea.
See alati pole olnud nii, ma tean.
Seda enam me kodumaad hindame,
Armastame ja austame.
Mulle meeldib ta tasane maa,
Ilusad saared ja mereveed ka.
Mulle armsad on ta järved ja jõed,
Rabametsad ja ka väikesed mäed.
Eestimaa on meie enda nägu.
Loeb iga väikenegi tegu.
Oleme vabad – taevast mullani.
Oleme eestlased sünnist surmani.
Suurde linna
Kord lapsena mind suurde linna
loomaaeda viidi,
polnud eales jõudnud sinna,
värvilised sildid
katsid maad ja katsid maju,
tänavad seal kivist,
kõik nii suur, mu meel vaid hajub,
vaatan taevast sinist.
Majad kõrged, bussid suured,
kõigil on seal kiire,
autodelt signaale kuulen,
takistab mind piire
hajameelselt ette joosta
autodele teedel,
kohe ikka foori vaatan
ristmikel ja pöördel.
Kõrgustes on lehvimas seal
meie omad lipud
sinimustavalgena,
on vardail kuldsed tipud,
särades koos päikesega
üle suure linna,
kuhu jälle tahaksin ma
varsti taas kord minna.
.....
Edasi ja tagasi
Noorena mind häiris, et kõik teavad kõiki
tundus rusuv see väikelinna mall.
Ma siis pigem oma rada kõndsin
polnud sugugi see trööstitu või hall.
Koos minuga kõndis ka aeg
üks igati asjalik giid.
Viis mind sinna ja paiskas tänna
ei meenu ükski tüli, ei riid.
Mis noorena häiris, see nüüd suisa rõõm
olla omade keskel ja kodus.
Anda endagi väikene panus
et elada siin oleks õdus.
tri:nu
Ema
Väikene naeratus, silmade sära,
ühine hetk ja silmapilk,
laps oma emale naeratab täna,
sest on ta ju nõnda tänulik.
Tänulik tunde eest olemas olla,
südamest hoitud ja armastatud,
EMA juurde saab alati tagasi tulla,
sest alati oled Sa oodatud.
Ole Sa väikene, ole Sa suur,
kogu elu ta hoiab ju Sind,
kui kaugele viib Sind elude tuul,
teil alati on ühine hing.
- Tarmo Selter -
2022
Ion Degeni luuletuse tõlge
Sõber, keda piinab raske agoonia
Hõikad sa kaaslaseid asjatult.
Las parem külmunud käsi ma soojendan
Soojas, mis vere seest aurustub.
Ära nuta ega sa pole väikene,
Pole haav, see on lihtsalt su surm.
Las meeneks võtan su saapad ma läikivad.
Ootab meid veel ees rünnaku pulm.
Päev erilisemaks
Et päevast päeva väikene
üleaedne päikene
paistaks tuules paistaks tormis
muu seas talveõhtus mornis
soovin lillesülemeid
sooje siiraid südameid
jaanikute lõkkeleeke
sügistalve diskoteeke
suurim soov mis välja ütlen
jätkuks elus eevatütrel
kirglikumaid mehepoegi
niimoodi ju see ei loegi
et on suurenemas skoor
sisult igavesti noor
Jõuludel on rõõmu palju
Mu koerake on elevil ja vallatu,
tunneb temagi jõulude tulekut.
Nii armsasti silma vaatab ta mul,
sealt paistab vastu kogu ta maailm.
Ta kaela ümber on kelluke,
see väikene rõõm on koerale.
Lumisel metsateel kui viibime, nii
õnnelikena end tunneme.
Jõulusäras
Jõulud sõidavad mööda talvist teed,
seal, kus sõidavad saanid, reed.
Jõulusära helgib taga ja ees.
Valges habemes jõuluvana,
põhjapõdrad säravad kuljustega.
Särav valge lumi maad katab,
pinnatuisk on õhuke ja õrn.
Särav lumi enda kaissu võtab
kuusepuud, mis igihaljad on.
Päkapikkudel on säravad kuued,
peas tutimütsid uued,
jalas pika ninaga potikud,
kingikotid jõulusäraga ehitud.
Igas koduaknas paistab sära,
kõik südamed jõuluootuses on täna.
Jõulurahu ihkab iga väikene ja suur,
sel pühal säraval jõulukuul.
Tammetõrud
Tammetõrud on nii mõrud,
parem hakkan voolima,
tõrudest loomi vorpima,
muist jätan notsudele ka.
Tikukarbi võtan ette,
väävlitest kõik puhastan,
sest tammetõrudest, kui meisterdama hakkan,
ma tuletikke kasutan.
Tikkudest teen kopliaia laia,
tammetõrudest teen lehmakarja.
Kastanitest puudu tuleb veel,
neid toon juurde kastani alleelt.
Nüüd mul naasklit läheb vaja,
naaskliga hea auke teha,
et augus püsti püsiks tikk,
tikk ei tohi olla liialt pikk.
Kätte on jõudnud videvik,
tõrudest loomade rivi õige pikk.
Sarvedeks ja sabadeks on neil tikk.
Mina ise .....