Sõnale võimalus leiti 133 luuletust
Nägemisvajadus
Millal ma sind jälle näen?
Tahaks sirutada sinu järele oma käe.
Meie armastus ületab viimase kui mäe,
seda sa veel näed.
Anna mulle võimalus sind kohata,
kui ma ainult oleks köhata.
Ma olen haige sinust
ning sina ei teagi minust.
Kardan väga sind kaotada
ja oma suurt suud paotada.
Sõnadega teeb palju rohkem valu,
mida keegi kunagi ei palu.
Valu on üks paha bakter,
kellel kõige halvem karakter.
Igatsus on mega pisik,
kelleta ei ela ükski isik.
Kui ainult usud sa
Väljas sajab juba ammu
mööda tänavaid ma tammun
ja aina mõeldes sulle
ning sinupärast hüppaksin ma tulle
Sind ma ammu näinud pole
igatsus mu hinges kole
Ja elu sinuta
on kui roos ilma õieta
Ma palun veel üht võimalust
et näidata seda koledat igatsust
sina oled see ainus ja õige
ja mälestusi korrata võime
kui ainult usud sa
Nüüd me rannas kõnnime
päikseloojangut vaatame
ja äkki tunnen su huuli
ja tõusmas tundeid nii suuri
See öö kuulub vaid meile
ja pole asja siin teile
ja seda muuta ei saa
kui ainult uskuda
SP;KA
Kui täita oma süda armastusega,
selle värvilise ja udusega,
selle elu turgutava droogiga,
siis miks kurat me selles pettuma peame?
Miski nii õilis ja õrn,
ei tohiks meile haiget teha.
Aga ta teeb,
ta halvab ja salvab, ta tapab.
Võta oma julgus kokku ja tunnista seda juba!
Sa armastad teda. Armastad!
Ära lükka oma võimalust eemale,
sest ta ei oota sinu järele.
Kui võimalus lahkub,
saabub surm,
hingeline surm,
mis ei jäta sind rahule.
Ta teab mis sa tegid,
või õigemini, mida sa EI teinud
ja jääb sulle meenutama,
seda argpüksi, seda narri.
Niisiis m .....
leevike hingevalus
Leevike lumehangel tatsab,
hangede vahel kiisuke kapsab,
kiisuke leevikest jahib,
leevike kiisuga tõtt vahib,
üks prillar varjus tossab,
väike siilike eemal mossab,
prillar järsku siilikest silmab,
ta oma võidu võimalusi hindab,
siilike prillarit luurab,
prillar aga mõistuse häält kuulab,
prillar siilikese juurde loivab,
ja sügavalt sisse-välja hingab,
prillar kardab tulemust,
loodab, et ei kaasne julmust,
siilikese igavest külmust,
ja kauemgi kestvat vaikust,
prillar võtab siilikeselt käest,
tahab lausuda mõtted peast,
süda taob kogu väest,
oh prill .....