Sõnale äike leiti 1999 luuletust
Äike
On mustad pilved pisarais
ja välgud löövad tantsu,
kärgatusi kajamas
on pilve vahelt vastu.
Loodus mattub rohelusse,
värskust saavad nõlvad,
öödes pilvepimedusse
puudeladvad kaovad.
Kuivast liivast tõusmas lill
on päikesele vastu,
rohelust näeb kõikjal silm,
pilv taamale nüüd laskub.
- Tarmo Selter -
2023
Ilm
Ilus suvi laulab meelel,
linnud laulavad linnukeelel,
lilli täis on terve ilm,
päikesel on kuldne silm.
Vihmapilv see tasa hõljub,
liigub vaikselt edasi,
sõuab tummalt eitea kuhu,
maha ei kalla piiskagi.
Vaat kus põual on nüüd pidu,
pidu, see ei otsa saa,
muret tunda pole tema mure
ei huvita teda viljasaak.
Kõuepilv, kui taeva tuleb,
mürtsub taevas nii kuis-saab,
tantsivad kõik välgutuled,
nooled tabamas on maad.
Kui kuu unistab
On kivid, on meres
Vesi, lained on meres
Liiv alati seisab vee ääres
Linnud tavaliselt ka taeva ääres
Seisan siin ja ootan
Kui tuul ma hoogu võtan
Vee lainesse puhun
Vastu kive lained uhun
Seisan siin ja mõtlen
Kui päike ma põletan
Liiva kuumaks soojendan
Lindudele erksalt helendan
Mõtlen ja ootan
Et oleksin kui torm või suvepäike
Et oleksin taevas hoopis maru äike
Mitte kuu mustas pimedas nii väike
Luuletus Sulle
Mul pole muud vaja,
kui sinu naeratust,
sa oled mulle kui,
teine päike,
sa annad mu elule läike,
kui mu peas toimub äike,
mis pole üldse väike.
Kas ma olen unenäos,
sest sinust ainult unistan.
Üritan hoida ennast vaos,
vett alla kulistan.
Ma olen vist armunud,
sina soojendad mind
kui olen külmunud,
ma armastasin sind,
juba siis, kui olid ilmunud.
Elu poleks imeline
ilma sinuta kallis
aitäh et mind sallid, sest
pole paremat kui sinu kallid.
Lemmik Nõid....
Hinge kriipivalt sinist taevast…
Näen….päikesekiiri seal sees…
Kui vabanenud oleme vaevast….
Andumaks kauni kevade ees…
Saame kokku kui sulnis on õhtu…
Juba varjud on laotunud maha…
Koos naudime kevadist õhku…
Räägime juttu ette ja taha….
Pika pilguga eemalt sind vaatan…
Kui kaunis olla sa ometi võid…
Tahad olen sinu jaoks saatan…
Sina mulle mu lemmik nõid....
MAI
Kevade ilusaim kuu on mai,
siis süda rohkem rõõmul
ja päikesekulda täis.
Mai üllatustest tulvil,
kingib päevi õnnelikumaid.
Siis sirelite lõhn on uimastavalt hea,
iga õis sind armastab,
ses pettuma ei pea.
Kogu loodus on elujõudu täis,
jagub rohkelt meilegi, mai armas on ja hea.
Kevade kõrval
Taas võin soojal tundel ärgata
ja kevadet enda kõrval märgata,
kuulda kuldse päikesekiire koputust aknale,
panna kaunist linnulaulu tähele.
Ei see kevad nüüd käest lähe,
nõnda ennustavad taevatähed,
suvigi on poolel teel,
kannab soojust juurde veel ja veel.
ära loe seda palun
mida ma tegelikult teen
kui usaldan jahtuma
hakanud sõnad paberil laual
nüüd Sinu silmade alla
ehitan nende abil õõtsuva
silla üle igavesti päikesest
puutumata jääva kuristiku
uuesti minu ja sinu vahele
kui palju kordi seda teinud
juba olen pidanud kuulama
rinnust tulevat valusat ohet
päike päeva voolab
puhtevalgusest loojanguni
päike tulvaveena voolab
ujutab üle kõik päeva kaldad
kuskil oodata ei malda
öö ees alles vargsi taandub
kui pimedus saabund
ma aru ei saa mida mina siin
kangesti ootan ja valvan
kas kardan otsa saab see
valguse tõus ja mõõn
tuleb aeg kus mu janu ei kustuta
enam tema karge sõõm
joomise pillav rõõm
Emake, mu päikesekullake
Emake, Sa ole hoitud
terve maa ja ilma peal.
Emake, mind oled toitnud,
kasvanud Su rinna peal.
Emake, Su südames leidnud ma varju,
kui elumured kasvanud üle pea.
Emake, kõik suured ja väiksed mured
Sa oma südamesse ära mahutand.
Emake, Su süda ikka kui päike särab
ei Sa välja näita oma muresid.
Emake, Su hinges soojus, aina juurde vohab,
jaganud oled hingesoojust alati.
Emake, Sul sinililli kingin,
neid korjasin ma kaunil metsateel.
Emake, Sul kaasa toon ka linnulaulu,
Sa kallimatest kallim oled minule
Sa täna päikesekullas särad, jagub kõigile.