teeäärsed kased hiirekõrvul peadpidi taevaga lombis hanede kätsatused sinna ära ei mahu nende tiibade nukker vihin esimeste sääskede pinin
* nagu valgus päevas lahtub veres arm valge toomingana juba lemmetab Su sarm pea keera ära küll ilu võib olla vahel karm
silmade vees ma upun kui leiad vaid sära mille hingetu teekond ei anna Sind ära
Ei ma kuuske ära põleta, siis ma teda ei mäleta, siis tunnen kuis süda läeb põlema ja hing hakkab sees põdema. Ei ma kuuske ära põleta ei ma põleta...
Ära enam kurvasta, vaata jõulukuud, kuula kallist jõuluaega, imetle säravat kuusepuud!
Sa läksidki ära enne sügise minekut. Nüüd on kurbus minu päralt ja igatsus. Sinu osaks saab rahu ja vaikus-, Ühel pool kurbus ja igatsus, teisel pool rahu ja vaikus-.
Kostus vihmapiiskade kui üksikute jugade kõla … Lillakas taevas hõreneb pilv, hõljuvad tähed. Armutu kuu segane sära … Palun ära mine ära
ka teises ilmas me vaevalt saame kokku mine tea millest seal kohkub hing end peidab seal millest rohtu sama tähe valgusest kui ka ei kohtu ehk saame siiski igaveseks lohtu
Südamest ma ära saadan jõulud tasased mis on hinge sööbind mulle jõuluööl nii vagasel Kuusepuu las jääda alles hinge ehtima kurbus suurem oleks veelgi ilma temata
Kullake! Kollased võililled õitsevad rohus. Punun neist pärja Sul ilusa, et Sa ahelad unustaks.
Säutsu,säutsu linnukene, küll me kõik sind kuulame. Hiljem kõik su säutsukesed, lindi peale kerime, kuulamaks kogu maailmale. Loodame,et ei lähe nässu, sest ei tule iial mässu.
Juba ulatun käega katsuma suve, päike aina lähemale tuleb. Süda soe ja hinges rõõm, päev õitsele end lööb.
Vanasti käisin täna paraadil, sõnavõtud ja “elagu” hüüd. Koolist sai vabaks ja tunde ei olnud, mis vastu teil panna on nüüd! tri:nu
Tahaksin puhuda ära ümberringse kära, sulgeda silmad ja haihtuda ära, sinna kus on värav, mis sinuni viib, leida enda tiivad nii nagu sinagi.
Kui silmad sulen, siis kaasa mind vii, kus igavik ilutseb, taeva süles siis. Me eal ei kustu, vaid särame taas, igaöises tähistaevas.
Talvine tardumus taandus Uuralite taha, iga keharakk kisendab elamuste järele. OK, liha on veel veidi nõder, aga küll ta kosub ja traavib vaimuga kaasa, paras paarisrakend. tri:nu
Miks eesti kiil nii rikut' uma?
Друзья - это под предлогом, Счастье, делимое пополам, Одиночество - счастье соло, Никому без спроса не отдам!
Sa oled üleni armas, Su süda kui päikene särab, ta soojust on ääreni täis. Su suudlus kui kevadtuul mahe ja hingepuudutus nii hell.
