Sõnale ära leiti 4342 luuletust
ära loe seda palun
mida ma tegelikult teen
kui usaldan jahtuma
hakanud sõnad paberil laual
nüüd Sinu silmade alla
ehitan nende abil õõtsuva
silla üle igavesti päikesest
puutumata jääva kuristiku
uuesti minu ja sinu vahele
kui palju kordi seda teinud
juba olen pidanud kuulama
rinnust tulevat valusat ohet
Vana- aasta kolib ära
Vana- aasta kolib ära
mitme maa ja mere taha,
jätab maha head ja rõõmud,
kaasa võtab pahad vaimud.
Uus- aasta tuleb pea
sirge seljaga ja hea,
rahus ja kindla meelega,
uue alguse ja rõõmuga.
Šampanja las voolata ojana!
Uut algust võtan vastu rõõmuga!
ära ütle mulle veel
ära ütle mulle veel
põigeldes silma vaadates
otsa saab seegi suvi
kurepojad küla keskel
pesal tiibu juba rapsivad
tõusta tahavad lendu
sulle on jäänud neile
teele anda kaasa
oma õnnistus pika
pilguga lume all tühja pesa
talv otsa nukralt vaadata
oodata ärevalt kevade
ununud embust
Ära näpi!
Emme ja issi Jukule alati õpetanud
et ära puutu igat ettejuhtuvat asja
kes lapsena poleks nt. kärna nokkinud
mis on haava bakterite eest kaitsja;
isegi vistrikke ja muid punne leidub nahal
sünnimärke ja kokku kasvanud küüsi
sisemusest märk näitab välja naha kohal;
saladused tervisega pikalt ei püsi;
ja kui sul on midagi huule peal
kas ohatis, vill või mingi junn
vaata ette noppides, mis sul seal
üks roosakas paks - paks punn;
kombates keelega Juku mõtleb
et kuidas see üleöö tal tekkis
vinn pole , millel ta keel ringleb
ja kuidagi vaha moodi see mekkis;
.....
ära küsi
närid Sa ikka veel
küüsi kedagi oodates
mind nähes pilgu
lööd maha käed
peidad selja taha
kui uuesti otsast
saaks alata
mis katki ära salata
*
ülal vihmaks
küpsevad pilved
kase all rohus
lipendab okstel
noorte lehtede vari
ära küsi seda miks
vahin mulle täna on
tarvis verest läbi käiks
mairoheliste lehtede
kahin unund õnnevärin
jah ma ära ei tundnud
elu ees põlvitades
muud ei anuks
selle valu uuesti
ära talun
jah ma ära ei tundnud
hinge õide puhkemise
esimese armutunde
suudlusahne ime
selle leegitsevast valgusest
ent kaua olin haige
palavikus vähkresin
sosistasin Su nime
kõik me ootused
puhtad puudutused
see möödas mu rõõm
mu hinge valu
kuidas seda tagasi
igavikult ka ei paluks
puhtevalguseni
ei piinleks õnne janus
Ära arva, et surm midagi lõpetamas on
surm ei lõpeta midagi
kas arvasid, et lõpetab -
mida ta siis lõpetab?
kogemusest õpituna - mitte midagi ta ei lõpeta
kui oled teavel oma kohalolekust
jah, saad nutta ja kriipida uksi, et füüsilisi koosoldud hetki ei ole
aga unenägudes on nad kõik olemas
hoiavad Sul käest ja pakuvad süüagi
enne kui külakiigule kiikuma lähed
Seega -
ära arva, et Surm midagi lõpetamas on -
see on millegi uue algus, lubamise algus -
luba endal olla valu, luba endal olla kurbus,
luba endal olla see kuristik ja kuku sinna kõige täiega sisse -
ja siis sa näed neid enda osi, mida .....
Ütlesin, et samba jääb ära
Meem ei valeta see nädal
kuidas Brasiilia on hädal
Neymar muru peal sureb ja nutab
ning ta meeskond koju tõttab;
sest Horvaatiale nad perse said
pealelöökidega nagu haid
jätkas Balkani rahvas kursi muutust
alustates 1:1 viigi staatust;
segasin ahju, mil löödi viiki
õnn venis teise riiki
üllatusest vaatasin uuesti ekraani
et kestab mäng siiamaani;
5:3 eurooplaste kasuks
nüüd lahti läinud uks
et paradiisilinnud tagasi lendaksid
üle mere häbis rolli leinaksid;
ütlesin, et samba jääb ära
upsakad teevad palju kära
et nende rahvas karikale ei saa
mull .....
Samba jääb ära
Neeger vs neeger jalkas
üks Ameerikast, teine Aafrikas
suures kuumuses on neile paras
must manner tähelepanu varas;
Maroko tõestanud enda kohta
et ei kao vaim luhta
ning kamerun Brasiiliale ära tegi
ajades tabeli segi;
1:0 kasuks ja see üllatus
meistril sõdab katus
samba jääb ära
slummis tõstetakse kära;
et, hui, mingi suvaline võitis
Brasiiliale häbi juurde täitis
eriskummaline see turnee
ootused segamini nagu püree
Sõda peab ära minema
Sõda peab ära minema,
sest jõulud hakkavad tulema.
Jõulud on püha-ja rahu aeg,
kuhu ei mahu valu ja vaen.
Valgusküllane aeg las tulla,
jõulud tulevad kõigil' külla.
Sõda, mis kõikjal tee peal ees,
kõrge lumevalli taha jäägu see.
Jõulud hakkavad tulema,
kuskilt otsast peab rahugi saabuma.
Juba ette peab jõulusid paluma,
et ei tuleks suure valuga.
Et nad ei tuleks valuga,
vaid saabuksid õnnesäraga.
Sestap Sõda peab ära minema,
tuhatnelja pagema
ja mitte iialgi tagasi tulema.
Ära tapa õnneämblikku!
Laps, palun ära säti end veel minekule!
Tea, et suurlinna visklevad käed
üldsegi mitte ei paastu.
Masside nürinenud meel ja väed
kisuvad elusalt südamelt laastu.
Vaid siinsamas, kodupäikese all,
päästa end välja
kuhjunud vihast
ja allasurutusvaevast.
Nii kustutad nälja,
mis paisunud ihast
koha järele, kus vastu öötaevast
sähvivad kutsuvalt eredad valgusevihud
ja ruuporid paiskavad detsibelle.
Kus kanepilõhnased noorukipihud
toetuvad vastu trelle,
süüdimatud, et mõista, milleks
just viimaste põlvkondade
Renault`de ja Hondade
mässuline maailm
muutub .....
Ära mine...
ära mine veel
mõtle maailmale
mis meist maha
tühjana jäi.
luba hoida käest
selles lumesajus
süda külmaks
muidu saab.
armastus sinuta -
on õnnetu surm
kõigele mida hoidsime
rasketeks päevadeks...
ära mine veel
pole hilja muutuda
endid endisteks
kellesse unistavalt
hääbuma vajusime.
