mus uuesti üles äratab sinitaeva igatsuse lillede õitsemisest lahku minemise valu pillava suve janu
Nägin üht pungakest puul puhkemas, päikesekiire silituses õit avanemas. Tundsin oma südames õnne puhkevat, hinge peal kevadet, armastust puhtamat.
tean ükskord kokku saavad taevasina me arm lillede õitsemine ei taha et alles siis kui pea on hall huultel lahtub elu ahhetav ime ees kõiksus must ja pime selles otsatu kulgemine