Sõnale öö leiti 8487 luuletust
Ãœllatus
See naeratus huulil,
Su olemus soe,
see hetk nii imeline on.
Su häält ma kuulsin,
see hinge mul poeb,
Sul mõttes lilled ma toon.
Hoiad päikest Sa endas,
kuud silmade säras,
tähistaevas see kirjeldab Sind.
Kõik võtad Sa kanda,
nii jälle ka täna
Sa naerusuil üllatad mind.
- Tarmo Selter -
2022
Keset ööd näen mänglevat taevast
kogu maa on täis ilusaid hümne
ja päikene kiirte sees kümbleb
öötaevas tähtede ümber
kuldkollane kuu kulgeb
virmalised kui säraküünlad
pilluvad praksudes tuld
vikerkaar oma värvidega hiilgab
mänglev taevas jalust mind niidab.
Igas hetkes on peidus päikest
Igas hetkes on peidus päikest -
kullakarva, suurt ja väikest,
luues naeru, luues rõõmu,
päiksekiirtest õnnesõõmu.
Igas hetkes on peidus päikest -
öises naerus, õhtus vaikses,
tundes, mis nii hea ja mõnus,
tukses, milles kirge, võlu.
Igas hetkes on peidus päikest,
tulgu taevast kas või äikest,
vihm see taimed äratab,
et päikesele särada.
- Tarmo Selter -
2022
Palderjan?
Mind unehäda kimbutab
puhanud tööpäeva summutab
võtaks palderjani äkki?
aga hommik keerati käkki;
käisin enne magamist potil ära
seda asjatult, aga kõht teeb kära
endiselt, mil vedelen
homsest päevast mõtlen;
pesu kleepub ja haiseb, kui ärkan
nüüd ühe õnnetuse avastan
et olin hoopis lahtistit võtnud
seega voodisse öösel sittunud
Kolavad mõtted öös
Tasane tuul raputab aknaluuki,
värske heinalõhn tuppa poeb.
Taevas krõbistab vihmapiiski,
päike pilve taha poeb.
Hämarus kallistab metsatukka,
raputab udu kaenlasse.
Öökull huikab pimedusse,
poolkuu valgustab metsa äärt.
Tuul veel raputab aknaluuki,
kiiksutab mind unele.
Vihmapiiskade krabinaga,
tuleb magus uneke.
Paokile jätan aknaluugi,
sest mõtted öös kolavad veel.
Ma sulepadja pehmeks klopin-
Head ööd! Head ööd! Head ööd!
Meie hetk
Kord loojumas ma nägin päikest,
mis oli minuga siin ja Sinuga seal,
luues ilu sellest hetkest nii väiksest
meie sees ja me südame peal.
Andes soojust ja sära me hinge,
olles valguseks üksteisel öös,
luues südametuksete ringe
ehakumas ja koidiku eel.
Kui kustumas on ehapuna
ja tärkamas koidikuvalgus,
nii kohtuda saamegi täna,
igas hetkes on peidus uus algus.
- Tarmo Selter -
2022
Uinudes
Uinudes silmad Sa sule,
nii unes näed päevadest hetki,
mis iga kord Sinuni tuleb,
kui südames lood taevatähti
sõnades, mõtetes, laulus
tundeist, mis Sinu sees peidus,
nii tunnedki südame kaudu,
et hetkes Sa polegi ainus.
Endaga kaasa Sa võta
ärgates unest kõik hea,
halb sinna maha kõik jäta,
et rõõmuga ärgata saaks.
- Tarmo Selter -
2022
Armastus öös.
Ööpimeduses kiirelt on lendlemas aeg
üle linnutee tähtetolmu säras.
Kuuvalguses peatumas mõtete laev
kuukiirte lainetes täna,
luues müstilist ilu, maagiat ja võlu,
hetki enesest unetute öös,
tuues meieni hingede kire ja elu
armastuse südametöös.
Aeg lendamas kiirelt, koidiku kumas
kuu peitmas end silmapiiri taha
sel hetkel, kui süda armastust lubas,
päiksekiirtes oled ärkamas täna.
- Tarmo Selter -
2022
Volbriöö
Volbriöises tähesäras
lahti riietuvad täna
öised nõiahakatised,
imelised, kaunikesed,
võludes Sind ära just,
kasutades nõidust,
et siis oma luua peal
öödes ringi lennata,
võluda ja olla täna
müstiline, kaunis, särav.
- Tarmo Selter -
2022
Armastuse raievang
Ma vajan kallis sind ma vajan
ma vajan sinu armastust
ma vajan ühte sõna imelist ma vajan
ma vajan ühte luuletust
mis sees ma sinu tarbeks kõlan kajan
jah seda sõna sinu tarbeks vajan
ma vajan tähti sõnu lauseid
kust küll saan
end õhtu hakul õue ajan
Kust saaksin õiged sõnad just
seal ülal taevas tähed lademeis
ma ronin kõrgel künkal kust
saan taeva sirutada käe
saan püüda tähesademeid
saan sõnadesse taevalise väe
Ma künkal- vana kalapüügikahv
on käes ja teises mõlkis ämber
jah algab tähesadu algab jaht
ma keerleb pöörlen karglen
tähed sà .....
Naudi
Naudi kõiki neid ilusaid päevi,
neid hetki, mida kord näedki
enda ümber ja südame sees,
oma lähedaste silmades.
Naudi naeratust enese sees,
teiste huulil ja tunnetes veel,
püüa särada päikesena päevas,
kuuvalguses öises tähistaevas.
Naudi kõike, mida teed, ole ise,
tuues välja endast hetke õnnelise,
jagades hellust ja hoolivust ilma,
luues sära ka kõige kurvemasse silma.
- Tarmo Selter -
2022
Voodis
Voodi all ma nägin musta käppat:
Mu süda lõikab seestpoolt rinda,
Teda hingamine veriseb… bäkka!
Ma ei saa hakkama, ei saa pihta.
Kas sööb mind ära härra kole? —
Koletised on mu peas.
Siis söön ma ennast ise, kohe,
Saab minust mereäär!
Ma lendan koju külmas soojas,
Soojas külmas, tugev tuul
Tormab süda, jalad, puusa, oja,
Maja, hoone, roosasini huul.
Ma olen kodus, voodi all
Vsö magab kole härra.
Millal lõppeb karneval
Mu häiretest, kui magan?
Mõtiskledes
Õhtul voodis lebades
ma mõttes arutlen,
mida toomas homne päev
me kõigi päevades.
Kas saab varsti rahu hing
ses suures segaduses,
mida loomas mõttering
mu öises arutluses?
Mõtiskledes tunnikese,
vahel rohkem veel,
vajun vaikselt unedesse,
et saaks puhkust meel.
- Tarmo Selter -
2022
Tahad tantsida minuga?
Kui öökülm on hell
nagu sinu sõnad
kuu kõrgel, hilja on kell
aga end sa mulle annad;
siis seisan valges
ootan sind akna all
jalgupidi lumes
meid kahte ootab ball;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie kahe ühtikuuluvusel;
see on enamat, kui uni
kuu annab su huultele läike
talveroosid õitsevad kuni
taevas tõuseb päike;
su suudlus, põletavalt soe
praegu on talve süda
öine jahedus ei loe
iga päev tahan sind kutsuda;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie .....
Tädi Sofia uu' SAASTA lubadus
Sofial on 2 poega
ADHD on nende haigus
ning abielus abikaasast luuseriga
kes vedeleb oma kuseloigus;
tal pole vahet, mis aasta number
kui kõik niigi hall ja tavaline
pereelu on ikka ta ümber
saada muutust oleks imeline;
mil pojad kaklema jäid
lahkus tädi õue soovima
tahab näha uusi inimesi ja häid
asus ilutulestikku vaatama;
uu' SAASTA lubaduseks
on tulevik uue perega
ning soovi alustuseks
sai pihta kodu ilutulestikuga;
nüüd ta lõpuks vaba naine
kes luuletustes enam ei sure
saagu uueks aastaks mõistus kaine
vana elu pole tema mure
Nemunas
Need olid sinu silmad
teispool laia Nemunase jõge
teispool musta magamata ööd
Miks olid enne helged- täna julmad
miks heledad nüüd endas kandmas nõge
kui vaatangi- miks pilgu vette lööd
Sa teadsid ju et anda polnud voli
mul ennast sul ei sel ei teisel ööl
ma ise nutsin ilma seatud kombeid
Su nutust auras mustav veteväli
siis aga astud vette- kandis vool
su meeleheitel rahulikke tõmbeid
Need olid sinu silmad keset jõge
mis andsid mulle julgustavalt märku
need silmad mis veel viimse pilgu saatsid
Nad kutsusid: "nüüd tule sina siia ka kui sõge"
ma .....
