Sõnale üks leiti 4094 luuletust
Üks päev Selveris
Üks päev Selveris
vabaproua järjekorras seisis
vaatas ekraanil summat
oli kosta ta pominat;
et kõigeks raha ei jätku
pension peab nagu katku
valis siis mida sorteerida
et järgmine kord uuesti proovida;
järjekord ta järel kasvas
aega palju vajas
et vähemalt hädavajalik olemas
söögiga ja soojas kodus elamas;
ja seda pealt vaadata oli valus
ei tea, kuidas vanake ära talus
armetut olukorda poes
viimaseid sente kokku ka loes;
mul polnud endalgi sularaha
alles poisikesena emaga seal olles
mil oma ostud tegime
ja paratamatust kõik tunnistasime;
tõeline h .....
Üks ja see sama.
Ära lase mul kunagi minna,
Et sina ja mina oleksime
Üks ja see sama.
Üks ja see sama.
ma ei karda.
'Sest ma armastan sind.
Üks ja seesama, jah.
Üks, kaks, kolm, neli.
Ärge küsige, miks.
Ma tean, et see pole minu stiil.
Miks sa siis mitte.
Lõpeta minu kerjamine.
Minu meelte all.
Ainult mina ja sina.
Ei, ma ei usu mineviku seljataha jätmisse.
Ei, ma ei usu minevikust lahkumisse.
Ma ei usu minevikust lahkumisse.
Ma ei usu minevikust lahkumisse.
Ma ei usu minevikust lahkumisse.
Ma ei usu lahkumisse.
Ei, ma ei usu minevikust lahkumisse.
Üks täht
Üks täht on peidus taeva all,
mis ilmub välja jõuluööl.
Siis kõigi pilgud pööratud on taeva,
taevast alla langeb tähevöö.
Jõulusäras on siis maa ja taevas,
helgib rõõm su südames.
Süda, mis on olnud vaevas,
leiab rahu jõuluööl.
Hingel rahu saad siis tunda,
magusat valugi....
Kõik oma mured ära anda,
tunda täit õnne ja rõõmugi.
On üks kodumaa
On üks kodumaa
ja tema armastus su hinges,
mida keegi võtta-tappa iialgi ei saa
ja kustutada tulist leeki,
mis põleb su südame peal.
Kui tulebki keegi võõras
ja tahab röövida,
sel oma kodumaa vastu
on armastus läinud kaduma.
Süües kasvab isu,
seda tuleb tõdeda
ja kiiva kisub elu,
kui hülgad oma kodumaa.
Ei võitu tule miskit,
jääb vaid patt südame peal.
Üks
Sa tahad, et ma sinu järgi jookseksin -
tahad, et Sind ihaldataks,
kuid sa ei oska armastust vastu võtta ning tood ettekäändeid.
Minu süda sureb mitu korda päevas.
ka minu elust on lahkunud lähedased inimesed...
AGA SA LÄHED EDASI.
Ma andsin Sulle ajavahemiku, kuid mulle tundub tõesti nüüd nii:
ajaliivad on tolmuka keerise üles ajanud
Ma andsin Sulle aja, kuid Sul pohhui, mul ka - ma väärin paremat.
Olen tänulik, et olid mulle mõneks ajaks kogemuse jagaja, kuulaja ning jälgija,
olen tänulik.
Sinus on mingil määral headust, kuid ka kurjust, aga kes o .....
Üks armas mees
On üks armas mees,
kel hell on süda sees,
tal lahke on meel
ja iial ei puuduta halbu sõnu, tema keel.
On üks armas mees,
kel kuldsed käed ja kuldne süda sees.
Ta seisab kui kindel kalju sinu ees
ja kaitseb, kui on vaja, kõigi halva eest.
On üks armas mees,
kel armastust on kuhjaga,
sooja südame sees
ja tahab seda jagada veel,
veel ja veel.
On üks armas mees,
keda jumaldan ikka veel,
ükskõik kuhu ma lähen,
kõikjal teda tunnen ja näen.
üks meil kodu
üks meil sinuga kodu
mu päevitunud käel
roniv sipelgas
tee äärses tolmus
verev kurereha
õitsema hakanud takjas
suvetaeva valge pilv
järve kohal päevast
järgi jäänud kauge eha
üks meil kodu keskpäevaks
rohus kuivav kaste
teeäärsed suured kased
traadil kraaksuv vares
küla keskel
pesal alles tiibu saputavad
kure pojad
aias varju otsiv rohukonn
palavusest aknalaual
toas magav kass
Sina kes Sa emaüsas kannad
hellalt oma last
üks luuletus tuli täna veel
ah kui hea
juuli kuuma päikest
nüüd tilgub otse verre
endal keelama ei pea
sukeldumast aja eest
terveks päevaks sinimerre
mis siis et tead
ei kesta aeg kaua
nõnda heldelt
meel ole hele kerge
hetk kildudeks su käes
ei enam siiski klirise
kui päev vaid loojub
sääsk kus piniseb
Üks Peterburi eeslinna kaak
Üks Peterburi eeslinna kaak
Mendist kgb - žnik
Hoiab hirmul maailma
Mis teda juhib
Kuidas leiab toetust
Kes tõstsid troonile
Võimuahne moraalitu mehe
Kes näevad oreooli
Ümber ta väikese pea
Kummardavad isakese ees
Need
Kes usuvad üleoleku õigust
Rahvuspõhist eraldatust
Väärikateks ja teisteks
Ajaloolist väljavalitust
Kõrgeid kuldseid uksi
Aja muutumatust
Enese puutumatust
Hirmu jõudu
Tunnen õudu
Kuid ei karda
15.03.22
Üks luuletus mul kumiseb peas
Üks luuletus mul kumiseb peas,
ta kumiseb vastu hommikut
ja uni on mul hea,
sulepadi paitab pead.
Peas luuletus kumiseb edasi,
annab märku, et tõusma ma pean.
Ta nagu tiksuv kell on minu sees,
vahest äratab unepealt.
Hea, et valvel olema ei pea,
sest mulle meeldib see kumin peas, siis tunnen end erksa ja elavana, kui luuletus mu peas hakkab kumisema.
Üks hingeke rahus magab
Lillede-ja pärjakoorma all
üks hingeke magab,
see hing on nii noor ja nii puhas.
Kui ükskord need lilled
närtsivad seal,
siis hing tõuseb taevasse,
seda ma tean.
Inglid kõik ootavad pilvede peal,
et hingele uut elu
pakkuda seal
Taevalaotuses palju hingi on koos,
nii noori-,kui vanu,
laulab taevane inglite koor.
kingi veel üks kohtumine
kingi veel üks kohtumine
hullutav jahe kibe
enne pilkast pimedust
mu õlgu silmi nägu
veel riivaks kasvõi pilk
Su käte puudutus
ma ei muutuks homme
nimetuks
*
end õitsemisse kui pillab
sirel sa jälle joobud
sellest imest
kuhugi jää enam hiljaks
hetkes oled kohal
mets kus heleroheliselt
kohab sügiseti kirkalt ruskab
tulvavetes luhad
talv teeb nukraks
kõik korraga on selge
puhas ei miski saada
pole jõudnud veel olemises
jahtund tuhaks
ka ise ei küsi mis oli kunas
üks hetk minemist algab
kuu paistab me voodi pääle
nii hele ja suur
jõudnuks kui taas
me mere äärde
kus avarus ja tuul
üks hetk minemist algab
piimvalge ja kuum
kuhu tema kord
välja jõuab
ette ei tea nii ongi hea
kuuvalges kui aknal alles ruut
mu suu vastu
Sinu janus suud