Sõnale ülikool leiti 29 luuletust (pop)
Minu õpetaja
(analoogiad)
Sa oled päiksekiir,
mis näitab väiksele, kus läheb piir.
Sa oled autorool
ja nii on lastel suunaks ülikool.
Sa oled vihmapiisk,
kes ujuda võib vastuvett kui kiisk.
Sa oled pehme pall,
nii pehme, nagu vanaema kootud sall.
Sa oled kahekordne vikerkaar,
kuid vahest nagu üksik saar.
Sa oled pliiatsiga tehtud joon
ja jagad kõigiga, mis lood.
Visaduse tee
Rutakalt möödusid aastad
ja sahtlid on konspekte täis.
Korraks heldid, kui tagasi vaatad -
algus raske meil kõigile näis.
Töö, lasteaed, kodu ja kool
virr-varrina segi on ajas.
Hetk tundus, et teen ainult pool,
siiski leidsin end tagasi majas.
Nüüd hinges on rahu ja vaikus
ja pisut ehk tühjusetunne.
Korraks õppejõu hääl meeltes kaikus,
siiski vajun nüüd rahulolu-unne...
Sõbrannale
Su suurtes silmades ajuti kurbus
Oh! Kuidas tahan pühkida silmavee.
Vaata maailma täna!
Tuul vallatleb tolmusel kõnniteel,
Sasib su juukseid
ja sikutab kleidiäärt.
Oled mu maailmas iga sekundit väärt!
Anna andeks, et aeg piire seab teele,
kuid ei mu südamest keegi sind kisu.
Minu silmadki kipuvad igatsusveele,
kuid, sõbranna, tähtis on vaid me sisu.
Analoogiad
Ma olen päiksekiir,
mis näitab väiksele, kus läheb piir.
Ma olen autorool,
kel suunaks ülikool.
Ma olen vihmapiisk,
kes ujuda võib vastuvett kui kiisk.
Ma olen pehme pall,
nii pehme, nagu vanaema kootud sall.
Ma olen kahekordne vikerkaar,
kuid vahest nagu üksik saar.
Ma olen pliiatsiga tehtud joon
ja jagan sinuga, mis loon.
Augustipäev Tartus
Istun, vaatlen möödakäijaid teel. Käib kohvikutes päeva müügimadin.
Suudlemas tudengid on Rae ees ikka veel. Ei sega neid purskkaevu püsiv pladin.
Ma ootan, aga mida, pole selge. Üks Luuletus lä'eb mööda püstipäi.
On peale teda pilk tuntavalt helge. Ta kahjuks teistes linnades ei käi.
Näen järjekordset tarka naljahammast. Eluaegne ülikooli fänniklubi.
Ronib Pirogovis üles piki sammast. Hoiab pöialt talle Püssirohu pubi.
Sild silla kõrval toestab Emajõge. Pajud kallastest ei lase iial lahti.
Vool mere poole kannab lodjanõge. Aeg üle Toomemäe peab visa-vap .....
supp
miks vahetasid
leiva
elu vastu
kübemed su väljasid
ei toida
kakadeemikud ei treeni
loomavaistu
ööliblikate päevad
seal ei
koida
piirmäärasid ja narratiivi-jama
pritsib tülikooli
iga luku august
saad pihta tihti
lapik-pika puuga
kui õiglaselt ei
hinda hinge-
kaugust
no mis me jälle
tollest
tühjast õunast -
ka koorituna kukub
vastu päid
määgime vaid oma
lahjast lõunast
vaikides lastest
kes meil sündimata
jäid
Sanya
Lapsele
Ma loodan nii väga, et sul läheb hästi.
Et saaksid sa teadmised, pere ja kodu.
Et sõpru sa leiaks nii uusi kui vanu.
Ja tööl ei peaks tegema seda mis kästi.
Pea meeles, et kannatus teeb sinust virge
ja lahke ja targa ja õiglase hinge,
kes pingutab selleks, et ilm oleks helge,
et valitseks tõde ja selg oleks sirge.
Ma rohkem moraali nüüd enam ei loe.
Küll tugevaks teeb ja sind õpetab elu
Kui ära peaks tüütama maailma melu
siis vahel sa tule, oma voodisse poe.
Felicien Kabuga nimelise ülikooli magister
Pealt vagur talleke,
kuid hingelt värdjas,
pehmelt seletab
et ta on ohver,
õilis, haldjas,
kes ahistatud on
SÜSTEEMSELT
nende poolt
kes tema moodi pole.
Ei piisa sellest,
et laskud põlvili,
end alandad,
just seda räägid,
mida TEMA,
UUE AJA preester
käsib hardalt öelda
karjas teistega
ühtemoodi mõelda.
"DIE!" koolituse
ideedest kantud,
matšeete tellimus
on juba sisse antud.
Magister kirjutab,
naeratades räägib,
kari liigub sinna,
kust ei tulda tagasi,
mäletseb,
ja määgib.
Onu Väino mask
Hoolimata ta kiiksudest
on see mees kuldsete kätega
korjab pappi varuosadest
ja teeb muud tööd suure südamega;
ja tal on suur leidlikus
omale riidest tegi maski
on kõrge tema paindlikus
aga lollusega sai hakkama siiski;
koroona ajal ei saa temagi ilma maskita
nii teist peret salaja külastas
ja kui onu Väino tahab tutti haista
nii su naise trussad ära varastas;
nüüd käib ta absoluutselt igal pool
stringi kujuline kaitse on ninal ees
teda kutsub intervijuud andma Tartu Ülikool
sest ta ongi nii asjalik mees
Varjude Varjud
Lootmata muutusele, siin hullude keskel,
mannikuleeritud, pedereeritud, peedistund,
ühiskong, tüli toov, su ülikool su prügi kroon,
süttinud, mu hääl ei küündinud, püüdlikult,
süübinult, müüdistus, enamikul reaalsusest..
Mürgistus, lahti laskmata, armu andmata,
kaval mõistus ennast üle kavaldand,
kaotanud avara, see oli alati vaba maa,
kuigi käest anda ei taha sa, maast madalast,
orjusesse meelitati meid kõiki rahaga..
elu tagamaad, aga sedasi ei avastand...
Mis hoiab löömas seda südant?
Mis süütab aknal selle küünla?
Ma ei tea..ei tea.. kuid teada .....
Alar Karis
Oled mees, kel prillid ees põhjusega
oled mees, kes seotud Tartu linnaga
oled mees, kes on habemega
ja nüüd töötad presidendina;
amet olnud olla Maaülikooli rektor
ning 2013 - 2018 aasta riigikontrolör
läbi käinud Saksamaa, Inglismaa ja Hollandi
ära täitnud haritlase elemendi;
mulle eeldib su välimus ja kõnepruuk
meedias antakse sulle hea kirjapruuk
kolmveerand 3 said riigipeaks
seda kiidetud on heaks;
nüüd on uuesti "Tervist, härra president!"
sinu õnnistamine on püha moment
Kersti oli silmailu Euroopale
aga sa oled asjapulk kõigile
see pole luuletus, vaid tänu
Lembit!
Ma olen väga tänulik, Sulle, nende imeliste värsside eest. Oled andnud mullegi julgust olla avatum ja helgem. Olgugi, et tajun: oled pidanud välja tulema sellisest mustast august, mille ära talumine ja üle elamine nõuab aastaid.
Su viimane luuletus annab tunnistust sellest, et oled lastekodus oma lapsepõlve ja poisiea pidanud elama. Tean pisut, mida see tähendab.
Su värssidesse võib armuda. Aga ma ei tee seda. Ei luba seda endale. Kui oleksin noorem ja vaba, poleks armumisest ilmselt pääsu. Nüüd aga olen väga rõõmus, et saan Sinuga luuletuste abil kohtuda.
.....
ikka kevadest
kord Sinu ees ma põlvitasin
ülikool
Su sammastele suudki andsin
see oli ammu
ma olin verinoor
pääs uhkelt teklit kandsin
too aeg veel põleb
koos temaga ka raad
ja poiss kes seisab
Ingli sillal
kel palg on klaar
täis sinitaevast klaas
nii lahti armund silmad
*
mu arm alla tuleb Toomemäelt
ma kinni hoian tema käest
nii rohelised lehed puudel
janused me hõõgvel huuled
kaelakuti hetk ja igavik
et hulluks mine
ei tea me veel
et tundi seda
kaitseb õnneaim ja
elukihk
joobumusest sündid ime
et hirm ja häbi aja pärast
auku põletab
meil varsti meeled .....
Ava tarkusele uks
Uhkelt kooli poole Sa
täna oma sammud sead,
olles valmis tarkusteks,
teadmisteks ja oskusteks
uuel õppeaastal just,
leides kõike õpikust,
lisaks õpetajalt healt,
kes ju kõigest kõike teab.
Uus on aasta, õpilust,
ava tarkusele uks!!!
- Tarmo Selter -
2023
Koolitee
Uued koolid, uued tuuled
elupurjes puhuvad,
kauguseski ikka kuuled
laste kilkeid säravaid,
üks on läinud põhikooli,
teine lasteaeda veel,
kolmas kutsekasse soovib,
neljas ülikooli teel.
Kõiki ühendamas üks -
õpihimu tarkustes,
kuigi väike koolijüts
veel õpib kogu elutee.
- Tarmo Selter -
2023