EleT
peaaegu päevalill
Elu..see on lill.
Elamine, see onlill.
Erinevatel erinev,
kohati..kaktusega seginev..
Mis on see, või pigem, kes?
Kes? keegi, ometigi ju hoiab tunde..
Et uhkelt öelda, mu elu on lill!
Kuid, teate?
Hommikuti, kui jala alla saanud
vaatab mulle silma just see..
Päevalill, jah, just!
Sest tema silmas, must täpike, kes õnnetult eksinud
on too lille südameks,
uskuge, või ei
seal ümber säravad kollased õied
niisiis, vahibki ta sealt
nii kuramuse uhkelt, meenutades igapäev
Minu elu, see on lill.
Mis on õnn?
Inimene on õnnelik alles siis
kui on leidnud rahu kodus
sellegi poolest on vahepeal tunne, teeks kõik
et pääseda sealt, juba umbselt palavast toast
hingata tõelist elu, maitsta kõike, mis on keelatud
ja ometigi..peab leidma ka kellegi
kellega jagada seda kõike, ka kodurahu
kellega saata korda lollusi,
sest nagu teada, elu on kitsi-
ei anna noorust ega tarkust korraga.
Pigem see kasuks on, mis elu see oleks?
Kes meist ei tahaks maitsta, proovida miskit, mis on vale?
Nii ka kõik lollid, geeniused
tunda tahavad armastuse ohet..
mõistuse viimast ohet
Et siis koos edasi minn .....
Vale tunne
sa kõigest kuula ja tunneta
see on miskit erilist
pikapeale sa mõistad
mittemiski polnud mõtteta
sellel õrnusel ja ükskõiksusel
oli olemas tunne
tahtmine suur
aga kartus suurem
sina ei tea seda, ja teadmatusse jääd
sest mina tahan nii.
tunne meid liiga kaugele viis.
Ületatud
kergelt tekkinud tunne
piir on ületatud ja enam liikuda ei tohi
rohkem kuulda ei saa sa mu nurre't
selles mängus puudu varjant "sobi".
puudumas säde ja kadumas tahe
teadmata seisab kohapeal see kõik ammu juba
mis enam kosta oskan? lahe..
sul lõplikult minna ma luban
seekord piirilt astuda üle enam ei saa
usu mind
seekord peatub see seal
enam ei õitse jubakord närtsinud
roos
segadus
Puhas segadus
Mõte kinni jooksmas
Mõistuse lagedus
Tundes pisarat jooksvat..
See tunne on raskeim
Mida suutnud tunda olen
Ah, minna sel laskem..
Vahet ju pole.
Aega sellest üle saada-
loodetavasti aega mul jätkub?
Eks hiljem, kunagi vaatan
Lihtsalt tahaks minema
Ja kähku.
Keelatud naudinguks teen
ma tean oma tahtmisi
ma tunnen, mida ma vajan
see tunne lööb mõnusalt vastu vahtimist
see on tee, mille ise rajan
see on vale
kuid armastan seda
tohutult suur on tahe
aina mõtlen sellest
kes seda tundis veel, sel vedas
see kõik on segane
seega minuga sarnanev
mulle sobib see
kõik keelatud naudinguks teen
tänades mälestusi
ma lihtsalt seisin ja jälgisin ruumi
oli aeg, kui naerdud sai seal koos
aeg, mis õpetas kõige rohkem
ja tänulik selle eest olen
aitäh sulle südamest
näitasid suunda elule
tegema vahet valel ja õigel
ja palju muudki, mida-sa kindlasti tead
suutsid jääda pisikeseks osaks mu südames
kuid aeg nüüd jätta oli, ma tean.