grease
Neiu
Pruunide silmadega, pruunide juustega
Kuues õde
Mängib viiulit
Mul hinges on kaks loomust
Mis teevad head, mis teevad kurja.
Üks nõuab endale kiivust
Ja kõik plaanid tal lähevad nurja.
Teine otsib suut armastust,
Kuid kahjuks kaob tal õige rada.
Enda sees on tunda tormisust,
Kus ei ole enam headuse koda.
Seal valitsevad kurjad tuuled
Ja suureneb valune rahutus.
Enam süda ei naera, kas kuuled?
Mälestused on ainuke lohutus.
Hing tahab kallisse rahusse minna,
Kus särab uus taevalik maakond.
Kuid raske on tulla tagasi sinna,
Kus oli kord õige teekonna suund.
Tee
Tee nii pikk, nii lai...
Hirmud kasvavad, annavad pai.
Surm hiilib ümber minu,
lõpuks haaravad ka mu armsama - Sinu.
Külmaks läinud on mu süda,
suurenenud on ka minu viha.
Kui kord seisan taevauksel,
mis siis kirjas mu südameuksel?
Süda, mis nutab musti pisaraid
tahab rahu, kuid saab kisa vaid.
Mis toimub küll sellises südames
kus armastus läheb ära - nuttes.
Selles südames valitseb heitlus.
Kartus, hirm ja needus.
Vaid üks suudab seda muuta.
Mu Päästja, tule seda juba muutma!
Kord ma leidsin tee
Kord ma leidsin tee
Seejärel kaotsin selle
Ei ma leia veel
Mind rahustavat eluteed
Minu elu oli justkui lill
Kuni tungis hinge vihmapilv
Kui lahkusid mu maailmast
Kadusid lill ja päike fantaasiast
Oh, kuidas tahaksin uuesti tunda
Sind mu hinge lähedal
Oh, kuidas tahaksin uuesti näha,
Sind mu kõrval alati
Taevalik hetk
Taevalik hetk mind puudutab,
su unustamatu kirg lummab mu südant.
Sa oled mulle seltsiks iga hetk,
kui üksildasena ma tunnen end.
Oli veel päike igas päevas,
olin veel õnnelik, muretu, rõõmus.
Olid veel sina alati mu kõrval,
Olime veel suurepärased sõbrad.
Veel päevi oli väärikaid, kauneid,
kui me koos vaatasime laineid.
Kui siis päevad möödusid,
ja Sa mulle selja pöörasid.
(Gloria)
Empty feeling in my heart that burns,
is wicked, tough, and painful.
Fadded eyes that are going to down,
have a dark surface and the brilliance of cold.
The scars on my side and my wounds inside,
remind me of my past adventures.
These imperfect hands and heart of stone,
will always remain until the end of the road.
(Gloria)
Eesti!
Mu kodumaaks on Eestimaa,
Ma uhkust tunnen oma Isamaast.
Siin paiknevad jõed, järved,
Siin asetsevad kosed, ojad.
Kui lendamas on pääsuke,
Siis tea et see rahvuslinnuke.
Kui maas on paekivike,
Siis tea et see rahvuskivike.
Eesti lipp on sini-must-valge.
Nagu meri, nagu muld, nagu taevas.
Eesti lipp, ja Eesti vapp.
See on Isamaa, mu kodumaa.
(Gloria)