Igal inimesel; on tuju. Tuju on; rõõmus , kurb. Õnnelik ja õnnetu; tuju on alati. Tuju muutub; paraneb ja halveneb. Tuju ei saa peatada; tuju ei saa kaotada. Tuju on ja jääb; kuidas olema ta peab.
Mul suus on magus maik; maas õli laik. Kusagil on unistuste paik; maas kuldne vaip. Kuusel kollane vaik; külas vilja ait.
Käbid on puul; lehed kõik langevad. Maad katab lehevaip; taevas udu. Puud on paljad; põõsad rootsus. Linnud ära lendavad; talve ette ennustavad. Veed on lülmad; õhk aga soe.
Ma peatan aja; tulele panen paja. Sõbrale kingin maja; kuulda on kaja. Kellegil abi on vaja; metsa rajasin raja.
Ma ehitan kuuti; remondin luuki. Otsin juustest puuki; määrin suuski. Tuppa toon kuuski; puhtaks pesen pukki. Nõelun sukki; põletan puutukki.
Elu on; nii ja naa. Kord üles; kord allamäge. Kuidas sul; on tuju. Nõnda su; trajektoor liigub. Võta kõike; rahulikult ja mõistvalt. Hooli oma trajektoorist; hoia seda tasakaalus.
Ära piina kassi; tule näita passi. Mul aeti tuba sassi; tee valati tassi. Ma alandama pean kehamassi; tundma inimeste rassi. Toas jookseb kass; taskus vedeleb pass. Poodi läks noor Sass; telekast vaatasin marssi.
Ma mõtlen muust; Lastele räägin kuust. Inimene koosneb luust; Hingeõhk tuleb suust. Laud tehtud on puust; tuldud on ajast uuest.
Igal lapsel on oma kool; autol vahva rool. Istumiseks vajalik on tool; toidu sisse panemiseks sool. Jões on veevool; inimeste vahel hool. Märki laskmiseks nool; tammepuu on noor. Peol esines laulukoor; autoteel helendas valgusfoor.
Mul voodil vedeleb sokk; lemmik muusika on rokk. Ketramiseks kena vokk; aiamaal puidust tokk. Köögis toimetab kokk; pliidil seisab pott. Laual lebab sott; keldris seilab rott.