Karolina_Niinelo

Armusin sinusse,
nägin sind sisenemas minusse
minu südamesse
kehasse

tundsin rõõmu oma kehas
süda töötas kui suurlinna tehas
ei teadnud mis edasi
kas õelda?lihtsalt sedasi?

kartsi .....

Ma võin olla unistaja
aga vähemalt oskan ma unistada
võin minna teisse maailma
maailma, kus alati paistab päike

Kuigi oma olen lihtsalt inimene
oskan ma unistada, olla inimene
kes sõidab .....

vahest väsin ma lihtsat ootamast
süngeid pisaraid poetamast
vahest ma lihtsalt ei suuda
ma võin ju püüda

aga kas sellel on mõte
seda ma ju ei tea
kas üldse keegi teab
ma ei usu

elu .....

Ausalt ma ei tea
ma ei tea
mis juhtus
mis mu unistused minema uhtus

tavaliselt olen ma tugev
aga ka mina väsin
väsin olemast ainus
ma ei taha olla enam parim

tahan olla lihtsalt õnneli .....

palun tule lihtsalt siia
et mind õnneliku maailma viia
sa oled ainus,kes seda suudab
ja minu kurbuse õnneks muudab

oled ainus kes mu naeratama paneb
isegi need valed
tead ma ei hooli
tean,e .....

Elu on see,
mis meid tugevaks teeb
Valu,pisarad
ja kõik need kannatused

Vahest ma lihtsalt ei suuda
ma tahaksin karjuda ja hüüda
Ma muutun
olen kui väike saatan

Kogu maailm variseb kok .....

Kurbus oli tapamas mind,
kuid siis nägin sind
sa seisid seal
ja naeratasid

Panid mind mõtlema
ilusaid asju unistama
nüüd ma olen õnnelik
ja sulle väga tänulik

Vihkan seda kohta
vihkan siin kõike
see ajab mu marru
Ma karjun
Ma jooksen
ma põgen
arvan et leian väljapääsu
See hullumaja on lõppmatu
Karjun APPI
keegi ei kuule
Nõrkussest kukkun .....