carolinlehtpuu
Elutõde
Ma ei talu seda maailma, neid pingeid
See hävitab kõik, mu viimsegi hinge
Unistused võimsad, ilusad ja suured
Kuskil maailma otsas nende juured
Pole jõudu
Olen täiesti nõutu
Nurka surutud - murest murtud
Kui vaja, pole kedagi
Ütlevad " Pole su elul häda midagi "
Nad ei tea minust kogu tõde
Ütlevad lihtsalt, et ma veidi peast sõge
Keeravad pehmelt öeldes selja
Hiljem mõtlevad - miks hääbun, inimesi pelgan
Ma ei salli valet, vassimist, valskust
Inimeste osas ei kaota valvsust
Andes endast kogu väest kõik
Vedades eluga agaralt köit
Ometi ei vii pingut .....
Olemus
Paha-paha, kõik on paha.
Tagasi nullis, edasi ei taha.
Silmad rullis, mul on raha.
Kas tuleb kord aeg, mil otsa saab valu.
Kannatus ja valu vaid.
Alati seda rada käid.
Kuskil ei paista headus.
Imesid selle endasse justkui pimedasse koopasse.
Peast justkui veidi lihtne.
Teadma ei peagi kõiki elu trikke.
Ma vaikselt tõusen, üritan.
Sest tugevamaks saab nii mu elukest.
Kao mu elust paha, tule palun mu juurde hea.
Kas nüüd on okei, arvad?
Sul on siiski sinu oma karma mille ära teenisid.
Sa ju niipalju mind veensid.
Veensid olemast mu olemust, kedagi kes ma .....
kaitseingel
jäämägi mu elus
sulatada ei suuda
põhiline hingemelu
midagi enam ei muuda
viib kaasa head mõtted
toob ellu nukruse
minema nüüd tõttan
võtan pikema puhkuse
tõukan eemale kõik halva
võtan vastu hea
kaitseingel nüüd mind valvab
igaveseks enda juurde võtab
parandab hinge
selgeks teeb pea
hoolitseb mu eest
terveks teeb hinge
mu armas kaitseingel
Maailm
Maailm nii eriline paik
Kahepalgeline ja kalk
Kes räägib näkku, kes klatšib taga
Olgu ta õnnelik
Tema teeb liiga endale
Oma mainele ja maailmale
Võta kätte, tule ütle näkku
Ära loobi pori teiste suunas
Midagi see ei muuda
Ela enda elu
Nii hästi või halvasti kui oskad
Muidugi, lihtsam on ju teiste eest kosta
Ilma, et vaataksid enda ette
Teeksid endale teene
Kui hoiaksid eemale teistest
Hoiaksid endale arvamuse halva
Ja maailmast saakski parem paik
Kõik polekski nii külm ja kalk
vaprus
Elu, see õrn ja habras
Vahel kui viimane tõbras
Võtab sinult kõik
Ja siis jätab
Ongi tema võit
Ta ei taju piire
Tulema on üsna kiire
Lihtsalt tuleb ja võtab
Viib ära viimsegi
Ei huvita teda kui piinled
Ise pead leidma selle väe
Et tuleviku poole sirutada käe
Haarata sellest, mida näed
Sellest, mida elu pakub
Kukud, siis jälle tõused
Pistad pahna põue
Neelad alla
Sülitad välja, elad välja
Oled vapper.
Ise, ainult ise
Käi sisse uued rajad
Need uued huvitavad
Leia see aeg
Ole vapper
Nüüd on õige aeg