Han
juliale
julia
kui sa olid siin
me hiilisime pimedas kuuri
ma suudlesin su õhkavaid huuli
sa ütlesid "ma armastan sind"
aga nüüd lendad sa vabalt kui lind
julia
kuhu sa läksid
palun tule siia tagasi
ma luban et ei vaata tagasi
julia, kallis, ma ootan su ära
sest sinuta kadunud on ka see sära
julia
kullakallis julia
annad mulle andeks eks
et murdsin ma kõik kildudeks
sinuta on rohkem kui kurb
tunnen end kui elu orb
.
kell on juba jälle viis
see on sinu süü prokrastinatsioon!
ma omis mõtteis, siin tsükliline luuleekskursioon
mis ma ikka teen kui järgse õlle joon
kell on nüüd viis läbi
kuradi prokrastinatsioon
raisk mul on häbi.
järjekordne kohustustelt diversioon,
olen debiilsuse ikoon
mina kui ainulaadne ohmoonpersoon