Cetlin
Kirjutan just siis kui tuleb tunne,et peab endast midagi välja laskma.
Lase mul minna
Lase mul minna,
lõpeta mu piinad.
Mata mind maha,
oma mälestuste taha.
Lase mul minna,
see valu mind tapab.
Lõpeta mu piinad,
las muld mind katab.
Lase mul minna!
Nii lahkelt käsi,
lõppu mul pakub,
Luba ma lahkun.
Sa lasid mul minna,
Lõpetasid mu piinad.
Nüüd süda nii tasa,
hing trambitud on maha.
Emake
Ema need lilled
nopitud said.
Sealt okaspõõsa alt,
ei kartnud ma enam seda
okka tehtud valu,
kartsin valu jääda ilma,
ilma jääda sinust ema.
Kaotada su teadmatult järsku.
Samalajal kui pingutan
kaugel eemal,
et tõestada,et suudan ja hoolin
näidata, et täidan kõik sinu soovid,
mida väiksena lubasin.
Lubasin saada rikkaks
ja kinkida sulle maja,
maja koos uhke auto
ja tagataskus lennupiletiga
soojale maale,
kuid juba said sa
kõrgel maja, uhke auto
ja lennupiletit polnudki vaja.
Mere hing
Kaugel taamal kuulen ma,
kohinat mis kutsub mind.
Ma astun sammu,
astun kaks.
Veri muutub paksemaks.
Jääkülm piir,
see puudutab mind.
Lõpuks tunnen ma sind,
nüüd kui oled mu ümber
satun ma vôrku,
mida vaikselt punusid.
Ma vajun ,
vajun põhja.
Kaks jalga saavad üheks,
süda aga murdub kaheks.
Mind võtnud oled sa,
Sa võtsid mu meri.
Ei kuule enam kohinat.
Ei tunne enam sooja.
Nüüd tunnen vaid sind,
Mul kadunud ehk hing.