Exseku

elu kiirteel ruttame ajas
annaks aeg hetke peatuseks
hüüda häälega mis kajas
ehk teeks me möödunud veatuteks

anda luba saatusel vaadelda
piiluda su teedel ja merel
kas mõistlik on õn .....

Su hommikune suudlus huultel
Niiske.. Ihakastene pärl elu juurtel
Äratajaks sinust kuum elu täis päike
Üks puudutus mis näiliselt väike

Su käed.. tahtest avatud poosil
Kaas avatud .....

Igatsevad hinged rändavad ajas
Igatsedes.. tühjus ulub tuulena majas
Otsides oodates rändavad ringi
Öiste tulede valgel ootamiseks hiivavad pingi.

Liikudes massides riivavates keha
Tabades .....

Aeg-ajalt aeg meid kiirustama sunnib
Ja iga minutiga uueks ajaks nii ta sünnib
Saab minutitest tunde täis aja-lugu
Ei miski kordu.. Pole ühte-sugu

Puudub jõud ja oskus seisatada aja-voo .....

Tänasega lõppemas aastaring
Peata aeg vaata endasse ning
Ära rutta teadmata edasi
Maha jääda võib oluline sedasi

Peata aeg hetkeks endas
Loe mõtetes läbi kõik päevad
Mõtled kuh .....

Kui ma oskaks joonistada tunnet
Värviks ma ta värvituks
Suure pintsliga annaksin jumet
Kuni sa saad üleni värvitud

Värvitud värvitu värviga tunded
Neid on nii palju sa kindlasti tunne .....

Vaata kallis kuidas möödub elu...
Vaid viiv ja... kaotus, ei loe siit edasi edu
Oodates igaviku õiget hetke...
Ei märka kuidas aeg piirab lõputuna näivat retke...
Öelda eile kuidas igats .....

Kõik saab läbi... Lõppeb tee
Külm on kaanetanud vee
Aasta uus nüüd rada otsib
Tulles külmas.. Tuult ja Tormi trotsib

Piilub aasta esimene tund
Tal ei täna tule und...
Kõik on u .....

Su järgi tahan joosta läbi kastese heina...
Põlvini rohus püüda su jälgi...
Suudlusteks suruda sind vastu seina....
Sõõmudena hingata.. Lõhnad hommiku järgi

Su puudutus kui leebe h .....

Otsin siit ja sealt poolt silmapiir
Otsin ülevalt poolt päiksekiiri
Otsin alt ja kaevan liiva
Otsin veest mis ära võis ta viia
Otsin endast.. Tuhnin tunnetes ja hinges
Otsin sinust...k .....

Ma ekslikult ehk pean sind omaks
Nii minu ja samas mul pole sind
Tean et ajaga ei jää miski samaks
Aeg muudab sind...muudab mind

Aeg kui võõras...ta täis on satiini
Tahet leida ja otsid .....

Peita end öösse.. Seal varjatult seigelda
Kiigata sisse ja tundega heidelda
Vaadata valgust ja varjude vihiku
Korjata tähti ja kuud endal pihku


Peita end ööse.. Nii pikka ja pimedat .....

Põline mets ja käimata rajad
peidan sinna end kui sind vajan
metsas tuul mängib ürgset viisi
enda siia su juurde viin siis

Pole valskust kõrvades kuulda
ainult kamin ning nende puud .....

Õhtu ootel... Küünlad puul
Uduloor on kuldsel kuul
Kus end peidab jõuluime..
On tal nägu... Ei tea ta nime

Kärsitusest sammun ringi...
Otsin kleiti... Viksin kingi
Kõik on valmis .....

hingetuna ihalevad hinged
rännakust väsinud tiivad
leidmas lähedalt ingleid
kes meenuma neid viivad

peatudes küünalde leegis
kui julge kiigata võid peeglist
läida tuli põlenud tahil .....

Ma vaatan ennast läbi iseenda
Peegelpildina veel puudutan end
Laiali valgudes mööda vesist pinda
Surun käed tugevalt vastu rinda

Emba mind tugevalt...mina ise
Peegelpildina veel on meid .....

häbita heita maskid ja end avada
sind ihaga joota ja üle valada
lubada puudutust .. nii tuttavat.. võõrast
saada kuumaks sinu kätes hõõguvast lõõmast


anda endale nautimiseks luba .....

Pilved kui varjavad ilma,
Puhuvad lõikavad tuuled.
Pisarad valguvad silma,
Verevad valuvad huuled.

Tasa las langeb vesi,
Varjates varsti kõik vaod.
,,kallis kes nägu sul pesi,
Su põskede .....

Ma valgust ja varjusid loon
Su silmist ma igatsust joon
Valgust loon silmadesse piilumiseks
Varje su keha vastu liibumiseks

Tahan näha sind ja sinust läbi
Sinu sisse tahan põhjani vaad .....

Hing täis silmade virvendavat vett
Mis on päris... Kus algab silmapett
Kas andmine saamine ongi nüüd see
Visates kordamööda kaela okkaid täis kee
Poob kee ümber kaela just seni
Ku .....

Koon sõnadest sulle soojad käpikud
Sõlmin silmustesse su kingitud hetki
Ridade vahel suudlusi sai sätitud
Loodud silmad täis igatsevat helki

Loojuvast päevast püüan käpikuisse sär .....