Lea Hablar

Lausus sõnu sügavaid
Targim kõigist oli ta
Minu silmis alati
Jääb ta ainult särama

Öpetajaist kõige heldem
Rõõmsam, lahkem, hoolivam
Mõistab minu muresid
Aitab paremat mul soovida .....

Ema süda tunneb valu,
kui laps ei tule ööseks koju.
Mõtteid hirmsaid enam talu,
terve öö ta seisab jalul.

Akna peal ja aina ootab.
Ei lahku hetkekski ta sealt.
Laps tuleb, seda looda .....

Olete mu hing, mu süda ja värvid.
Olete mu au ja uhkus, minu rõõm.
Teist mõeldes südant tabab värin...
Igatsen tohutult ses mustavas öös...


Elu terve te kõrval ma veetnud,
mu ema, .....

Nii tõusus kui mõõnas
me olime koos
ja päikese lõõmas
me naer oli täies hoos!

Naer ja nutt
käisid käsikäes!
Iga anekdoot, iga õudusjutt
meenub mulle täies väes.

Lumasime tei .....

Lahkudes jätsid sa maha
isa ja tütre nii väetikese veel.
Lapsele ei pähe mahu,
miks isa silmad on vees.

Tal leinast nii sünge on meel.
Miks võeti armastus ta teelt?
Küünla süütab ig .....

Kas tead sa Kallis,
Kuidas sind vajan ma?!
Päevas nii sünges ja hallis
tahan sind ma emmata!

Ei suuda enam
ühtegi sekundit, minutit,
tundi, päeva veel enam,
olla ma sinuta!

Sa lahkusid siit jättes mind.
Sinuga koos lahkus mu hing.
Nüüd ootama jään oma lõppu.
Tule surm ja mu juurde tõtta!

Su hauale istutasin surmaroosi.
Ronib mööda kivi võttes poosi.
JÃ .....

Nii järsku kui selgest taevast tulev välgunool
leinaliblikas su hinges oma tiivad avas
Nüüd tema tiivatolm laiali on igalpool
See juhtus! Mis sest et polnud kavas

See uus avastus nii hämmastav
Põlvist nõrgaks võtab ja lämmatab
See tunne vallutab nii südame kui pea
Aga see feeling on nii kuradima hea

Ei vastu astuda ma sellele suuda
See mu nii hing .....

Ma lennata püüdsin,
kuid tuul mu tiivad murdis.
Siis appi ma hüüdsin,
vaikus mu südame murdis...

Vahel tunnen ma siirast rõõmu,
vahel mure mul südant kriibib,
vahel maitsta saan kibeduse sõõmu,
vahel hirm mu põue hiilib.

Vahel tunnen naeratuse maitset,
vahel pisaraidki tunda saan, .....

Kindlalt seisan sul ees
tuulte ja tormide eel.
Enam ei saa teha seda meile,
laineid lasta lähemale kaldaile.

Hoian kinni nii kindlalt kui saan.
Justkui verest joovastuses kaan.
Ei lahti last .....

Ma tunnen tülgastust nii suurt.
Inimesed me ümber nii võltsid.
Kutsun ja meelitan siia tuult,
et pühiks me seljast need hõlstid.

Tuli, kõrveta need kõverad grimassid,
mis seatud näole .....

Nüüd leinas on maailm ja loodus.
Kustund on nende ainus lootus
pääseda inimsoo armutust itkest,
kõrvale jääda sõja löputust jätkest...

Tema asemele ei sobi küll keegi.
Haarab sõda .....

Elukella seierit edasi käsin
Südamega samas rütmis põksub
Ta ajanappuse lõksus
Niikaua kuni viimaks väsib
Ja end unustuse hõlma mässib.

Ma tunnen lõhkemas südant.
Nii suures ängistuses on meel.
Sind meeletult meeletult vajan,
et saaks täiustatud mu täiuslikkus.

Vastukaaluks äkkvihale sisemuses
sinu õrnad joovastavad man .....

Nüüd ootama jään oma lõppu.
Maailma äärel vaadates kuulates...
Ei sealt kosta kippu ega kõppu,
mõtlen pilku igavikku suunates.

Elu poole peale jõudis vaid,
seejärel saatus vahele se .....

Kõnnin vaikselt, pea maas.
Ãœmbritsevat ei taju ma.
Taas seda ma kuulen:
hääl kauge kaigub tuules!

Taevasse pilgu viin siis:
seal kauneid luikesid viis.
Graatsiliselt teineteise järel
le .....

Lõpuks, pärast pikka aega
kohtusime taas.
Nende lõputute aaststega
oled muutunud sa.

Ei mõista ma seni,
kes oli see,
kes tegi seda,
mida mina ei suutnud.

Sina vaid lausud:
"Iga .....