Kõige külmem suvi

Käime täna õige ära
kasvõi veidike rannaliival
et saaks ära linnakära
ja rutiinist laua taga istuval;

räägid, et kogu aeg on külm
aga kananahka ei näe ihul
kui on jahe praegu ilm
aga oled sellega rahul;

teeks sust pildi, kuidas vaatad
päikest enda ees, seljas fliis
selle hetke kauniks peatad
seista säraga on sinu viis;

ent mida enam aeg mööda läheb
su hääl kaob ja rohkem magad
isegi su pere muudkui mõtleb
et kas hinges on tühjad lüngad;

maininud, et kõik nii vaikne
su ümber ja su sees
sisimas on vihm ja pikne
isegi, kui mina ja päike su ees;

su naeratus on nakkav
ja ka, kui seda pole
mis on ka mind nõrgestav
ning see on sulle kole;

kui mind ei saa kaitsta
mustast pilvest, mis hõljub
osa sinust iga aasta
mis kardad, et ka mulle mõjub

ja näen läbi su muige
mis nii võlts, jahe ja kuival
kuna su silmad mustad eelkõige
ja kõnnid aeglaselt kõrval;

ära peida pilku minu poole
ma ei mõista su meelehoidu hukka
armastan sind ja sa annad ka hoole
seepärast tulin su ellu sekka;

kui kiindumus tõene minust
siis tunnista oma olekut
et elu aeg su hing sinine ja must
tahtnud teada sinu päris hoiakut;

kalkus - see on vangla sinul
tagasi kodus lähed jälle sängi
jääb välja nuputa perel ja minul
mida teha, et pidurdada su ängi;

ja nii kõige külmem suvi
kestab ükskõik, kus sa ka poleks
kuhu küll jääb see rahutuvi
mis teeks su terveks

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard