Vanaamat külastamas

Vanaama olnud kaua perest eemal
ja lapselaps istub mõeldes
kuidas sugulast tahab näha tema
ja tegi ettepaneku emale öeldes;

et mis siis, kui talle ise
minna seekord päriselt külla
kodu kaugel nagu kivivise
alati lubab juurde tulla

kuis ise palju niikuinii ei liigu
end vihma all iga päev leotab
ärgem tehkem neid vigu
mis meid vanaduses ootab;

ja ema on lapsega päri
naeratab vastu ja seisab kõrval
kasvõi juurde kolida neid ei näri
alati ootab last, lapselast aia serval;

autoga sõita kohale
kaasas köied ja taburetid
vanaama kutsub enda kõrvale
nad pistavad oma suhu valutabletid;

mil asuvad puu oksa kohale
ja kiigutavad rippes keha
see on austus vanaamale
ongi ainult 1 asi teha;

kui ka end samuti üles puua
see on ühekordne pilet taeva
ei olnudki vaja muud tuua
nii teispoolsusesse kindlustati sellist vaeva

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard