Vana sõber

Ma täpselt enam ei mäleta,
milline oli su nimi, su nägu.
Ma ei mäleta kuhu kadusid,
miks läksime mööda eri radu.

Nüüd vaid võõras kõnnib tänaval,
ma ei mäleta enam su loomust.
Sellest hoolimata igatsen palavalt,
igatsen saada osa su rõõmust.


Jah, kunagi teadsin ma sind,
kuid see oli eelmises koolis.
Jah, kunagi ehk mäletad mind,
seda aega, millest nõnda hoolin.

Ehk kunagi taasavastad mu,
suudad andestada tehtud haavad.
Ehk leian mina ka jõu
andestada meie tehtud draama.

Siis teadvustan taas su elu,
märkan taas su rõõmsat nägu.
Siis ehk leian viimaks hingerahu,
kui kolm sõpra, nagu kunagi,
taaskohtuda saavad.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard