Loodus kannatas, nüüd on meie kord

Autor: ChrisRWizdom (Remi-A Limbak)
Lisatud: 29/07/2023 18:08
Kategooria: Kategooriata
Vaatamisi täna: 0
Vaatamisi kokku: 397
Kopeeritud: 8

Jõgi annab oma väge,
iga sõõmu veega.
Mets pakub oma kaitse,
iga elava puuga.

Veesulin kastab kõrvu,
nii ühtlaselt ja kuivalt,
ma ei tea miks, aga kurvalt
paneb see mind tundma.

Kuidagi kiiremini on hakanud jooksma
ja haarab kätte kõik kalad ja urvad.
Ta on tõsiselt jäine ja turvav,
mineviku valu mäletab kanda.

Mets vaikib nagu alati,
aga vaikuse heli on uus.
Nüüd vaikusesse ka teised valati,
lootes kaitsta elu puidurüüs.

Juured sügavalt paiskab välja,
läbi mulla, surnud puidu, inimluu.
Inimese kulla, investeeritud aja
katab lehtede varjuga, kaotab rajad.

Loodust matnud oleme terve sajand,
kiirelt ja valjult jõukust kokku haarand.
Ta tasa ja vargsi oma jõudu käänab,
meie väärikust ja väärtust alla väänab.