Mälus

Võid minna kui soovid
ei hoia
aga tea
sinu küünejäljed
minu munandite
vaimses vahemälus
jäävad igaveseks

Naeratuse lihasmälus
aga on endiselt veel
piisavalt piimhapet
et sulle mõeldes valus oleks

 

Ravida tuleb sellega
millest valu tehtud
nii ma muudkui naeratan
ja piinlen

Mälestust
sinu tuharatest
hoian mõnikord suveõhtuti
oma pihkudes

Siis ma küll tunnen
oled minu vastas
minu ümber
mina su sees
tunnen isegi kaugelt
kui õnnelik sa oled
hetkel

Hetk pärast hetke
saadame soovid
sõnadeta kirjades
need kohtuvad kusagil poolel teel
ja saavad isekeskis
orgasmi

Vastus tuleb
sügava rahulduse näol
ning talletub mälupanka
saadab elu lõpuni
kõikides suhetes
kõikides sõnades
kõikides suudlustes
kõikides naeratustes

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard