Pahna täis
pea täis pahna käid ringi nagu lõvi-lõrr
kes ootamas uut laadungit
oma mõtete vaost
milleks, milleks,
milleks tänada lillede ja kompvekkide eest
milleks tänada?
kas ülemõtlemine võiks viia tee irreaalsusesse?
milleks mina?
kas üldse?
aga teised ei tee ju nii, ei käitu ju nii,
kas see tähendab, et uutmoodi on valideeritud
või mitte?
kas ma saan rohelise või kollase kaardi,
eemaldatakse mängust
ja istun pimikus
tehes leivast justkui liimi
ja ajades juhtmeid, et saavutada valgust
mis valgustaks mu kambrituba
milleks selline sentimentaalsus
milleks sellised voolavad tänupalved
kui need, kes need andsid,
ei mäletagi enam milleks,
neid lihtsalt koolitati etiketi tarbeks,
et ühiskonna massidesse sulanduda,
et olla karjaliige
ja lugupeetav, lugupeetud
oh
saab see inimese loom palju mõelda
ilma selleta, et mõtegi õigupoolest kuskile jõuaks
vaid lihtsalt, et sõita ringe nagu kardiga
ühe ringiga taas maas
kahe ringiga taas maas
Järgi luuletajat
