Mina ju võin
Ei karjume valskusel
karjume valel
Ei röögime sõjatee suitsu ja uttu
Me aadete värskusel
me aususe armsusel
närtsivad õied kuid küllaltki ruttu
Siin enestest arvates oleme paremad
Siin eneseid hinnates
maa/ilma eliit
Vast mõistate aremad
vast sõdade sulased
mõistate- lahkute lennates siit
Vaigistab kaugeimad merised mühad
vaigistab orgude kaja mäe tipul
heletav manitsev kirgas koraal
Kadugu võõrvõimu verised pühad
kadugu võõrad ja verised lipud
verine võltsitud õigus/moraal
Õhkõrna õhkõheva süütuse kesta
all siidist ja sammetist kanname rüüd
kaela peal kullast ja pärlitest teri
Võin võitluse vahel end hellita lasta
võin võtta need tühised miljon eküüd
minul on vaene ja väetike äri
Ei karjub vaid see kes veel saanud ei ole
Ei- meie karjuvalt küütlevail küüntel
Ei see pole lakk- on läikimas veretilk
Me loomulik olek- me tõde on kole
rafineeritud treenitud aadetel peentel
üks silm vaatab otse- teisel kõrvale pilk
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Rein Asugram
Mulle meeldivad sõnad.
Inimesed ei meeldi
Mina ei pea kellelegi meeldima, et endaga rahul olla
Info
- Autor: Rein Asugram
- Lisatud: 29/08/2023 03:49
- Kategooria: Ühiskond
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 326
- Kopeeritud: 2
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud