Hinge kallavad mõtteread
Наедине при пустой беседе,
В минуты раздумий пустых,
Для занятного активитета,
Лучше находки нет, увы.
Вслед процесс – он невероятен,
Искать средь груды меди,
Знаю точно, там запряталось,
Несколько явно золотых.
Ehk mõttekerast eri valin ma,
Endast kujutava tükki kulda,
Ülearune – õnne ette maalida,
Ning siiralt kurb, kui ei tulda...
Mõtteread korvavad lünka,
Vaibumatu aru ihkab veel,
Ületan järjekordse künka,
Enda, õnneks, erksal teel...
Südames hõivavad mõtteread kohti,
Ma sealt ei päästa neid lahti,
Alahinnata toda mõju ma ei tohi,
Kui süütan ma oma elu tahti...
Kirjutamise vastu tunnen ma nälga,
Tean kindlalt – aeg tühjusse ei kao,
Võtan kenasti loodud mõtet välja,
Veel ealeski polnud suva mõte maotu...
Не станет громкой новостью,
Что ценные строчки изливая,
Пусть даже щепотку гордости,
Естественным образом заполучаю.
В догадках ошибёшься ты,
Очевидно, лишь самую малость,
Ведь это способ достигнуть черты,
Что породит глубинную радость…
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Veronika Gulak
"Seda, mida vahel tahetakse ütelda pikkade ning igavate tekstide kaudu, luuletused võimaldavad ette kanda lakoonilises ja ka väga ilusas vormis. Sestap ma luuletan".
Info
- Autor: Veronika Gulak (Veronika Gulak)
- Lisatud: 16/09/2023 16:59
- Kategooria: Elu
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 171
- Kopeeritud: 0
