Tädi Sofia seenelkäik

Sügise iseloom hoos
sest saab seeni metsast
ent suvesoojusega me koos
saada viimast rannast;

ning Sofia plaani pidanud
metsa lõunal läheb
siis merre jälle saada tahtnud
ja hiljem sousti kübaratest teeb;

nagu tüdrukud oma kübaraid
sügislooduses kannavad
hääletult nad meelitavaid
kõigile silmailu annavad;

meeliskaup on need punased
mida ka võib süüa
rahustab närve säärased
ja kahju et neid ei või müüa;

tuli koju, pojad näljast paljad
ja kõhud ees paistes
panna nüüd kuumaks pajad
küll siis saab psühhotroopi annustes;

ÕIGEMINI vanat head sirmikut
puravikku, kukeseent ja riisikaid
võtku kätte nüüd taldrikut
ja söögu neid tosinaid;

kastku nad ka piima sisse
seda valgelaigulist punasega
nad nagu kärbsed oma emale
kellest lahti saab iboteenhappega;

aga, kui kõike amanita muscaria
liigist isegi ema ei tea
siis panter - kärbseseen see varia
millest mõistus kinni ei pea;

nii nad siis kolmekesi lesima
sügismasendus on alanud
vahuga suus Sofa kurvastama
kogemata ema ennastki tapnud

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard