nii on juba kord
räästate tilkumiseni
ojade voolamiseni
lumiselt põllult alla järve
pungad oksal palitus
metsad raagus
nii on juba kord
talvel puude saatus
taludes suve kaotust
uue kevadeni
olla tardunud morn
justkui emata-isata orb
*
Ühel kevadtalve õhtul
talv otsa meel hoidnud
end on lume valguse
ja puhtuse ligi
selles katedraalis
hiigelsuures
kordagi ometi
käinud pole pihil
mõne hetke vastu
nukralt liibund
tasse arutuna kiindund
18
30/10/2023
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
lille
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: lille
- Lisatud: 30/10/2023 14:15
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 157
- Kopeeritud: 0
