Liiga palju mõtteid
Viimasel ajal
lihtsalt liiga palju on mõtteid
need vähesed jõuavad õigel ajal paberile
viitsimatusest oma keha liigutada või
panna kirja see väiksemale formaadile
ma lihtsalt istun ja kuulan
seda alfabeedi rodu
osati mõtlen,
et kui mina seda ei kirjuta
leiab need read keegi teine
enda mõtetest üles
ja saab uuesti luua seda,
mis on niigi ühisteadvuses
see idee võib teha laisaks,
võtta ära justkui võimu ja tahte luua
või olla millegi loojaks
samas lugude jutustamine on teraapiline
eriti kui see on umbisikuline
isegi siis,
keegi leiab ennast kuskilt koltunult paberil
küünlavalguses
sama tundmas
kummaline, kas pole?
ei loe enam ammu raamatuid, sest pole aega
aega võtta pole aega
kui pühendud millelegi, siis rohkem kui elu
kui lasin karjääri pärast eluarmastuse käest,
siis miks peaksin võtma sinu käest?
Järgi luuletajat
