Oh, kooliaeg
raamatukogu
ma armastasin raamatukogusid
seal õppimine ja olemine
ja see raamatute hulk
püüd saada hästi-hästi targaks
mitte olla mahajääja
või kasvõi kogeda seda
ma sulan Tartuga üheks
ma olen korraga Kodus ja kuskil mujal
nii palju mälestusi
ja see kaugvaade, mis esmakursuslasena tekkis
ei ole seesama, mis nende seinte vahel istudes
ma sain vist tohutu laksu adrenaliini
selline tunne, et lõpuks-lõpuks
kõik mu unistused saavad teoks
ja ometi on keegi, kes mõistab,
nad saavad aru, nad justkui räägivad sama keelt
nagu enne oleks ma olnud kõnevõimetu või võõras keskkonnas
puhkus ja hommikused bussisõidud
kiirustamised
välja magamised
ei olnud häbi
kuidagi sõbralik keskkond oli
see, mida teed 20-ndates
ei ole kindlasti see, mida teed hiljem elus
lihtsalt sa murrad välja, kasvad välja
ja otsid siis Kalamajas Karlovale tuttavaid paiku
tunned, et mingi osa Tallinnast võiks olla Su killuke Tartut
aga kus on jõgi?
ma ei saa sinna minna tagasi
mitte sellel kujul
aga esmakursuslasena jõe ääres joodud kohvi
jääb alati meenutama mulle sarnasust nii Pariisi kui ka Peterburiga
Järgi luuletajat
