Nõme olukord ***
alati kui viha ja vastikus kerib ülesse
ma küsin endalt
"Mille või kelle pärast ma tegelikult
pahane olen?"
See inimene, ei ole kunagi süüdi,
see on reaktsioon minus,
mis tekib, kui ma saan aru,
et inimese kihid lagunevad laiali
ja välja tuleb maskide alt päris olemus,
päris inimene, oma postiivsete ja negatiivsete omadustega
Mulle ei ole palju vaja
olen suhteliselt kardinaalne elus olnud
ma tegelikult ei kannata teiste vigu,
tunnistan
see peegeldab mind ennast hästi,
sest ma olen loomult perfektsionist
ja selle piitsa all ennast terve elu treeninud
sest kodust saadud kasvatus tollal nõudis nii
ja nüüd ma vaatan,
inimest, kes mulle pettumuse valmistas
nagu oleksin teda seadnud pedestaalile
kuskile kõrgele,
see lootus, et ehk seekord ei pea pettuma
ja sa näed alles eksimuste või kriitiliste situatsioonide keskel seda päris inimest,
ja siis on sinu valik,
kas annad andeks või mõistad hukka
hoiad vimma, kogud seda veel endas
ega neela alla
ja mürgitad oma kõri
Asjade kokkulangevus ja tugev teemantiks lihvimise periood
see kuumus, see surumine, see surutis
ja siis sa tunned ühel hetkel ennast vabana nagu lind
sa tead, et saad sellest lahti lasta
kõik need vaevaga veedetud aastad
kui rebenevad maskid
sellepärast ausus olgu teerajajaks
ka mina pole ideaalne,
kaugel sellest, ideed ongi ideaalsed
aga nad ongi ideed ja see, mis nendest välja tuleb on teostus,
kes kuidas seda suudab materiaalsesse maailma paisata
Endalegi ootamatult
ei tahaks ju kogeda negatiivseid tundeid
ja hoida eemal sellest ennast,
sest need ei toida,
need raiskavad elujõudu
ometi asjade Kuu peale saatmine vahepeal leevendab olukorda
ja natukene irvitab peopessa,
kui teine saab oma karma laksti kätte
ja siis mõtled, et ju see oli tema peegeldus
Matt Rife*'i komöödiat vaatasin
ja mõtlesin sama,
nagu on öelnud ka meie muusikud,
kui oled suure hulga sõnnikut läbi töödelnud,
ei karda sa enam kukkuda
ja siis saad aru, et sõnnik oli sulle hoopis väetiseks
nii ka inimestega,
nagu mu õpetaja ütles,
nii kui näed läbi, kaotad huvi,
sest see pole enam põnev,
seal ei ole enam seda idealismi
seal on vaid realism
ei mingit maagilisust
ja siis sa puhkad
puhkad oma mõtetega
ja mõtled koostöö võimalikkusest
aru saamata, et tegelikult ei pea sa andestama
mida ei pea andestama
viha seab piiri
vastupanu seab piiri
ma ei ütle, et hoidke vimma enda sees,
vaid mida see viha käivitab
see käivitab teatud ebaõigluse
mingi piiride ületuse
nagu sportlased,
kui astud üle piiri, oled väljas
ei anta kohe uut võimalust sulle proovimiseks
sa oled väljas
igaüks peaks aru saama,
millal on see hetk kui oled ringist väljas,
kui enam ei jaksa, enam ei saa,
kui su negatiivsus sööb teisi sisimas
ja sööb sind ennastki veel suurema hoolega
kui maiustaksid kooki Werneri kohvikus
Thích Nhất Hạnh on öelnud,
et Sa võid ja saad andestada iseenda jaoks,
aga Sa ei pea ja vahel ei tohigi kunagi unustada
Pehmed piirid ei aita Sind elus edasi
Vahel peab olema kardinaalne
muutma suunda kui vaja,
olema ükskõikne kui vaja
ja mitte tootma draamat kogu aeg
Selles kohati vaenulikus maailmas on vaja rohkem rahu ja nalja,
rohkem postiivseid hetki ja lummatust väikest hetkedest
Nii kurbvalus on vaadata, kuidas
draamades, traumades, haavatud inimesed,
haavavad teisi, sest neil on endal valus
ja nagu energiapalli saadavad nad ringlusele
ka teistele, kellel võib-olla ei olegi mingit seost sinu viha ja pahameelega
seega, ma taotlen olla puhas ja eemaldnud nendest
hetkedest, mis toovad draamat ja tagarääkimist,
kus inimesed ei ole ausad ega oska tegeleda oma tunnetega
või väidavad enesekeskselt, et
sa ei saa isiklikult võtta
kui mina olin seal juures, sellesse olukorda kistud,
siis see on ka minu reaalsus
isegi kui ma ennast sellest eemaldan,
olin ma siiski alateadlikult kohal,
kasvõi vaikseks tunnistajaks
ja see kogu draama läbistas ka minu keha
seega hoidke õrnahingelisi,
hoidke neid, kes tajuvad ja tunnetavad rohkem,
seda kogu maailmavalu iseenda südames
ja näevad vaevad, et hoida headust, postiivsust ja heatahtlikkust selles elus
see kannab meid edasi
mitte mürgised kommentaarid,
mitte endast välja minemised,
mitte uste paugutamisesed
ei ole ma pühak,
aga rääkida saan ometi ausalt
emotsionaalne impulsiisus hävitab,
see käivitab kiiresti
ja näitab, et tekkinud emotsioonide ajendil
oledki sa selles energialiikumises,
kus sa ise ka ei saa aru,
kelle kasuks või kahjuks sa tegutsed
* Matthew Steven Rife "Natural Selection"
*** Foo Fighters - The Glass
Järgi luuletajat
