Jõuluks koju
Tõid lilled ja liblikad
mu talvisesse tuppa:
Panid lumelilled aknale
ja kõhtu paabusilmad.
Ja ütlesid, et võin Sind
kasvõi igaveseks võtta
ja alatiseks unustada
liiga külmad ilmad.
Sa tulid minu juurde,
oo hilinenud Nipernaadi -
kui olin uhkelt juba
soojuseta harjunud
ja üksinduse...
öösse välja karjunud!!!
Nüüd taas näen
Su lumelilli oma aknal
ja usun,
et need varsti jälle sulavad,
ja paabusilmad kõhus
olen ehmatanud vakka,
sest tunnen mõistust
koju tulevat.
Nüüd palun:
võta oma lilled,
võta liblikad
ja haara kaasa kulunud kitarr!
Need, tundub,
polnud siiski MEIE õied,
vaid üles köetud meelte
ekslik pillerpall.
Näe käänakul on veel üks maja,
viib sinna härmas puudest
ääristet allee.
Ehk leiad sealt Sa jõuluks oma õnne,
ma pole siiski Sinu Katariina Jee!
03.12.23
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Mary Männi
Ma olõ imede ime ja suur juhus, kedä elo om opanu tuu iist tennämä.
Info
- Autor: Mari Männi (Mary Männi)
- Lisatud: 04/12/2023 07:21
- Kategooria: Armastus
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 257
- Kopeeritud: 1
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud