-

ports tankasid, lõpuni pole tarvis lugeda

maha sadanud
lumest esimest korda
öösel ärgates
sel talvel toas on valge
seintel laes lume valgus

*

Õhtust järve vaadates

järv peegelsile
üksteise kõrval kuused
koltund kased vees
mis on tõeline see mis
kaldal peegeldumas vees

*

loikudes näha
veel puude raagund võra
porikuu halli
taevast nii nädalaid
silm sellestki rõõmustub
*
Räästast vihmatilkade kukkumist vaadates

vihmatilgaski
korraks seesama valgus
mis ülal taevas
võta kinni mu kaelast
sülle sügise vaevad

*
Harv sinine ja kuldne novembri päev

kaks sina täna
mu päevas üks ülal ja
teine järve vees
nii sügav puhas ulbib
õhtuni meel nende sees
*

liig tuttav mulle
metsade roostenukrus
värvest vihmahall
kõrrepõldude tühjus
kui tulemata veel talv

*

mets oma värve
näeb peegeldumas järves
kes ütleb talle
seda igal sügisel
enne puude raagumist
*
nüüd päikesenälg
tulema hakkab verre
jääb sinna talveks
terveks sealt minema viib
kevade tulvavesi

*

praokil aken mais
luigeparve ülelend
unest äratas
tegi kauaks ärevaks
mu talves olnud vere

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard